ensüümide tööd Happeline maosisaldis tingib sekretiini produtseerimine soole limaskestarakkudes, keskkond neutraliseeritakse, tagatakse bajalik pH(ensüümide tööks) Peensoole ülemise piirkonnaga kontakteeruvad lipiidid tingivad koletsüstokiniini vabanemise peensoole limaskestast, mis stimuleerib sapipõie kontraktsiooni Pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiin eemaldab peptiidfragmendi ja tekib aktiivne ko-lipaas. Sapp on maksas sünteesitav suhteliselt viskoosne ja leeliseline seedenõre. Sapphapete süntees maksas on mitmeastmeline. Selle käigus elimineeritakse kolesteroolis olev kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin,
Happeline maosisaldis tingib sekretiini produtseerimine soole limaskestarakkudes, keskkond neutraliseeritakse, tagatakse bajalik pH(ensüümide tööks) Peensoole ülemise piirkonnaga kontakteeruvad lipiidid tingivad koletsüstokiniini vabanemise peensoole limaskestast, mis stimuleerib sapipõie kontraktsiooni Pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiin eemaldab peptiidfragmendi ja tekib aktiivne ko-lipaas. Sapp on maksas sünteesitav suhteliselt viskoosne ja leeliseline seedenõre. Sapphapete süntees maksas on mitmeastmeline. Selle käigus elimineeritakse kolesteroolis olev kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin,
eritumist, mis neutraliseerib happelise maosisaldise luues ensüümide tööks vajaliku pH. c)peensooles olevad lipiidid tingivad koletsüstokiniini vabanemise peensoole limaskestast. Hormoon toimib sapipõiele. Kaksteistsõrmikusse paiskub sapp toob siia sapphaped ja nende soolad, mis tekitavad lipiidide peenemulsiooni ja aktiveerivad ka lipaase. See loob tingimuse lipiidide efektiivseks seedimiseks. d) pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiini toimel saadakse aktiivne ko- lipaas. See fikseerib pankrease lipaasi toidurasvade pinnale ja aktiveerib seda ensüümi. Ko-lipaasi ja pankrease lipaasi kompleks omab lipiidide seedimises võtmepositsiooni. Triglütseriidide (neutraalrasvade) seedimine neid hüdrolüüsib pankrease lipaas, tekivad 2-monoglütseriidid ja vabad rasvhaped. Põhiosa nendest imendub mitsellides, mingi kogus lõhustatakse ka glütserooliks ning rasvhappeks. Pankrease lipaas on
maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse. Rakkudes pikaahelaga rasvhapetest sünteesitakse taas triglütseriidid ja kaetakse valgukihiga ning need liiguvad lümfi. Lühikese ja keskmise ahelaga RH liiguvad pärast resorptsiooni verre. Rasvatranspordi peamine partikkel-lipaas ja kolipaas? Üldised toitumissoovitused-enamasti tuleb usaldada oma isusid. Toit peab olema mitmekesine(või on kasulikum kui margariin, suhkur ei ole valge surm ,kui seda tarbida mõõdukalt ning lapsed/täiskasvanud peaksid tarbima piima ja piimatooteid ja terve inimene ei tohiks karta kolesterooli!) Kolesteroolist sünteesitud hädavajalikud ained-Sapphapped, vitamiin D3, progesteroon, steroidsed mees/naissuguhormoonid, koolhape. Kolesterool on kõikide rakkude membraani koostises. 65
9.4. Lipiidide imendumine Päevas tarvitatakse umbes 60...100g rasva, millest 90% on triglütseriidid ja sellest enamus on pika ahelaga rasvhapped (16 või 18 C- aatomit). 10% moodustavad fosfolipiidid (letsitiin), kolesteroolestrid ja rasvlahustuvad vitamiinid. Rasv vallandab peensoole limaskestast CCK (koletsüstokiniin), mis põhjustab pankrease nõre sekretsiooni ja sapipõie kontraktsiooni. Pankreas sekreteerib lipaasi (ka kolipaas tema aktivatsiooniks). Lipaas lõhustab triglütseriide. Hüdrolüüsi tulemusel tekivad 2-monoglütseriidid. Pealse selle sekreteerib kõhunääre ka fosfolipaas A (fosfolipiidide lõhustamine) ja kolesterooli esteraasi (lõhustab kolesteriide). Üle 95% triglütseriididest (kuid vaid 20...50% kolesteroolist) imendub duodenumis ja jejunumi algusosas. CCK toimel vabaneb ka sapp, mis emulgeerib rasvu muudab neid rohkem seedeensüümidele kättesaadavamateks
arengut. Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensooldse. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul. Rasvade hüdrolüüsi kõpp-produktideks on triglütseriidid, mis koosnevad kahest vabast esterifitseerimata rasvhappest ja monoglüseriidist. Fosfolipiidid ja steroolid hüdrolüüsuvad pankrease fosfolipaasi ja kolesteroolesteraasi mõjul vabaseks rasvhapeteks, lüsofosfolipiidideks ja kolesterooliks. VEE JA ELEKTROLÜÜTIDE IMENDUMINE Peensooles toimub vee ning vees- ja rasvas lahustuvate vitamiinide, mineraalide imendumine pasiivse difusiooni teel
Peptidaase jaotatakse endo- (lõhustavad peptiidsidemeid aminohapete sees) ja eksopeptidaasideks (vabastavad üksikuid aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena. Lipiidide lõhustamine ja imendumine: lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipiidid, tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid. Lipiidide lõhustumisele aitab kaasa ensüüme mittesisaldavad sapp ja kolipaas. Lipiidide imendumine toimub lihtsa difusiooni teel läbi enterotsüüdi apikaalse membraani. Seedimine suus: seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab 98...99% vett ja 1..
annaabi.ee 
