Juhtorganiks EKP Keskkomitee ja selle Büroo EKP I sekretärid 1940.41 Karl Säre (langes sakslaste kätte) 1944-50 Nikolai Karotam (nn juunikommunist) 1950-78 Johannes(Ivan)Käbin (Venemaa" jeestlane", kuid osav laveerija ENSV ja nö NSVL huvide vahel) 1978.88 Karl Vaino (samuti ,,jeestlane", umbvenestaja) Kuna tegemist oli töörahva parteiga, siis üritati partei liikmete hulgas säilitada teatavat sotsiaalset proportsiooni- kuipalju töölisi, kolhoosnikke ja muid. ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium nimeliselt kõrgeima võimuorganiga mingit sisulist tähtsust ei oma(nb!Käbini pagendamine) ENSV Ministrite Nõukogu täidesaatev organ, ülesandeks majandus-ja ühiskonnaelu operatiivne juhtimine Kohalikus elus mängisid rolli maakondade ja suuremate linnade parteikomiteed ning Rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteed. Formaalsed valimised toimusid ENSV Ülemnõukogusse ning rajoonide,
Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist sügisesel pleenumil, kus Hruštšov üleminekut rahapalgale, mis sti- valiti NLKP KK esimeseks sekretäriks, muleeris kolhoosnikke paremini ja esines ta pikema sõnavõtuga Masina-traktorijaamade dustatud koondis “Eesti likvideerimisest ja rahapalgale Põllumajandustehnika”. Sellegipoolest üleminekust hoolimata jäid tollased andis veel 1965. aastal üle poole ponnistused põllumajanduse kolhoosipere sissetulekust abima- edendamiseks siiski tervikuna japidamine - nn. õueaiamaa, millel väheefektiivseiks
põlist kasutamisõigust, võtsid Moskva keskvõimud 1947 suuna eraomanduse kaotamisele põllumajanduses ja kolhoosikorralduse kehtestamisele Balti liiduvabariikides. 1) Kolhoos- põllumajanduslik ühismajand, mille varad (põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand. 2) Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasustati kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest. -Repressioonid küüditatud inimeste vabastamine. Nad ei saanud tagasi oma vara ega tihti ei lubatud naasta kodukohta -EKP Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti territooriumil aastail 19201990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 19401990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Karotamm, Käbin ja Vaino olid EKP sekretärid. -Karotamm Poliitik, hävituspataljonide staabi ülem
Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks. Selleks ajaks vabatahtlikult kolhoosidesse mitte astunud inimestelt võeti nende varad ja loomad lihtsalt ära. Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasuti kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest. II. EESTI NSV 1950-1970 AASTATEL 1. Muudatused NSVL ja ENSVL juhtkonnas; selle mõju Eesti arengule: 2. 1953 märtsis suri kauaaegne NSVL diktaator J. Stalin. Pärast lühiajalist võimuvõitlust NLKP ladvikus (19531956) ning siseministri ja julgeolekujuhi L. Beria füüsilist kõrvaldamist ja NSVLi uueks liidriks kuni 1964 Nikita Hrustsov.
avaldada. Hruštšovile sattus kätte üks ukaas 1760 a-st, millega esimest korda Vene impeeriumi ajaloos anti mõisnikele õigus sõnakuulmatuid talupoegi Siberisse saata. Katariina ajal põhimõtteid täpsustati veelgi. See lähenemine, need sätted, olid tegelikult mõisniku käes väga oluliseks survevahendiks. Hruštšov soovis modifitseerida neid põhimõtteid- kolhoosi üldkoosolekul on õigus saata Siberisse neid kolhoosnikke, kes oma kohustusi ei täida ja on muud moodi pinnuks silmas. Tema eestvedamisel koostati seaduseprojekt, enne tuli luba küsida Moskvast, projekt jõudis ka Stalini lauale, kes leidis, et tegemist on nii hea põhimõttega, et seda ei saa lasta vaid Ukrainas kasutada, vaid peab kasutama üle NL. Nii võeti 1947 vastu ukaas, millega ühismajandi üldkoosolekul oli õigus saata oma liige Siberisse. Seda võimalust hakatakse kasutama ning kui
Nüüd oli kirjanik oma stiili leidnud. Teemaks noore dehkaani ehk sulase Sõdõkdzani ümberkujunemine eesrindlikuks kolhoosnikuks. Ta oli elanud kümme aastat sulasena oma äia talus, kannatanud kitsi ja ämma näägutusi. Viimaks täitub tema kannatuste karikas ja ta katkestab sidemed kulakute perekonaga. Ja asub tööle Kostsinaari kolhoosi. Seal hämmastab teda vaimustus, millega kohoosnikud kanalite ehitusel ja puuvillapõldudel töötavad. Esialgu ei suuda ta kolhoosnikke mõista: nende naljad taevase kohtumõistmise üle tunduvad talle pühaduseteotusena, naiskolhosnikute sundimatu vestlemine ja trotslik naer aga sündsusetuse tipuna. Lõpuks kasvab Sõdõkdzan ümbr ja abiellub Kanizjakiga. Neid ootab helge elu. 1940 kirjutatud komöödiale ,,Uuel maal" anti üleliiduline preemia". 1954 ilmub ,,Haiged hambad", milles kirjanik paljastab haigeid hambaid silmakirjatsejast hambaarsti ja moraalselt pankrotistunud täitevkomitee töötajat
annaabi.ee 
