võhiklike ja jäikade inimeste meeli.1 Kujutav kunst oli mõjusam kui olid sõnad ja füüsilised karistused. 1 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118 Rääkides lähemalt kunstist reklaami teenistuses on hea näiteks võtta 20. sajandi üks tuntuim, venekujuri, NSVL’ i rahvakunstniku (1943) Veera Ignatjevna Muhhina (1889- 1953) roostevabast terasest 24 meetri (teiste andmete järgi 25- meetrine) kõrgune monumendi „Tööline ja kolhoositar” (LISA 1), mis valmis 1937. aasta Pariisi maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks. Nõukogude Liit vajas näitusel teiste kapitalistlike riikidega võitlemiseks midagi monumentaalset, dünaamilist, kõnekat ja mõjuvat. Skulptuurigrupp oli väljas ka 1939. aasta maailmanäitusel New Yorgis. 1941. aastal püstitati ta Moskvasse, Üleliidulise Rahvamaja-saavutuste näituse põhjapoolse
suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine. Õ/l. 1942. Tatjana Jablonskaja. Vili(leib). Õ/l. 1949. Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939. Heinrich Knirr. Hitleri portree. 1937. Georg Siebert. Minu kamraadid Poolas. Elk Eber. Viimane käsigranaat. Adolf Wamper. Võidugeenius. 1940. Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936. • Kunstikultuuri ajalugu (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski. • http:// www.slideshare.net/jpg12b/totalitaarsete-riikide-kunst-el in-lepik-12b • https://annaabi.ee/s.php?s=totalitaarne-kunst&tag=1 • https://docs.google.com/presentation/d/1bIx6NlYENGZ WVb20XXcmZcOUyTM4eqi6ZxNYp4ig_QU/present? slide=id.p13 Kasutatud kirjandus
totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid. USA kunst-
sürrealism 1930 Rene Magritte "Kujutiste petlikkus" "See ei ole piip" 1920 sürrealism Marcel Duchamp "fontään" Dada 1917 Umberto Boccini "Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis" futurism 1913 futurism Jaan Koort "Metskits" 1920.realism Vera Muhhina "tööline ja kolhoositar" sotsialistlik realism 1930 Piet Mondrian "kompositsioon punase, sinise ja kollasega" geomeetriline abstraktsionism Malevits "must ruut" 1915 Changall "mina ja küla" 20saj Grant Wood "ameerika gootika" ameerika regionalism" 1930 Jackson Pollock . Abstraktne
Adonis", ,,Terasevalukoda", Albert Speer ,,Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt". NSVL avangardivastane võitlus salajasem ja jõhkram, ainulbatud kunst on tegelikkuse tunnetus ja eesmärgiks tõde, kunstistiil sotsialistik realism, eeskujuks 19. sajandi akademismi või isegi klassitsismi, teemad: suurte juhtide ülistamine, töö ülistamine, sõjavõidud, avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde, Vera Muhhina skulptuur ,,Tööline ja kolhoositar" (ajastu sümbol Venemaal), ,,Partisan", Issaak Brodski ,,Staline portree", ,,Lenin", Tatjana Jabolnskaja ,,Vili", Aleksandr Deineka ,,Sevastoopoli kaitsmine".
Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus"
Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse? Eeskujuks klassitsism ja eklektika millele lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena ,,tuhandeaastase riigi" eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast. 112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" -tarbekunsti alast haridust anti Tallinnna Riiklikus Kunsttööstuskoolis 2
lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988. Hoonete välisilme koos suurejoonelise trepistikuga taastati vanade fotode ja jooniste järgi, kuid sisemus ehitati ümber muuseumi vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo ,,Rahvaste sõprus" (tempera, 1987), autoriks Evald Okas. Loss ühendati galerii kaudu 19. sajandi esimesest poolest pärineva klassitsistliku kõrvalhoonega, kuhu ehitati tööruumid. 1987. aasta lõpus avati Revolutsioonimuuseumi nime saanud lossis püsiekspositsioon, mis tutvustas Eesti ajalugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani.
Vene sõdur valges, saksa sõdur mustas. Pateetiline, Lonid Kotlianov Stahanovi portree - Jätke abstraktsioonid, et igaüks saaks aru. Maalitakse juhti ja kodanikku, kes töötab ja on õnnelik Isaak Brostki Lenin ... Stalin lastega - jumaldamine Kunst oli propaganda tööriist Teise maailmasõja plakatid Kõige siiramad Aleksandr Laktonov Kiri rindelt - Meenutab Haapsalu linna Pavel Korin Nõukogude Liidu marssal Georgi Zhukov NL paviljon Veera Muhhina Tööline ja kolhoositar - klassitsistlik Moskva ülikool- Art deco ja klassitsistlik, ühesõnaga segu erinevatest stiilidest. Uhke kunst tuuakse rikastelt töölisrahvale. Metroo jaamad - väliskülalised näevad riigi rikkust Natsi saksamaa Venemaa kunstis ei ole alasti inimesi Aariarassi kujutamine Arendame keha ja vaimu Elagu saksamaa Saadame lapsed maale - pommitamine - lapsed maapakku Alates II maailmasõda Pop- kunst Sünnib UKs mitte USAs. Saab alguse muusikaga. Lihtne, räägitakse lihtsatest asjadest
Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal (Vera Muhhina „Tööline ja kolhoositar“, Teras. Nõukogude paviljon Pariisi Maailmanäitusel 1937.a). Progressi tipuks tööriistad. Figuratiivne kunst – totalitaarsete riikide ametlikult heaks kiidetav kunst; “kunst massidele”. Esindab nõukogude riigi ametlikust seisukohast “progressiivset” “materialistlikku filosoofiat” K. F. Juon,
annaabi.ee 
