otsinguile. Remarque on kadunud põlvkonna kirjanik ning ta on kirjutanud ka teose ,,Triumfikaar.'' Selles suurteoses tulevad kadunud põlvkonna iseloomustused väga hästi välja. Näiteks peategelane Ravic, kes on pagulane. Läinud Saksa-natsistliku reziimiga vastuollu, on ta põgenenud Pariisi. Ta elab küll kuiva ja rutiinset elu, kuid ühel päeval kohtub ta oma elu armastusega. Sõdades pole võitjad, on ainult kaotajad. See väide pole päris paikapidav, sest sellistest koledatest sündmustest võib leida ka midagi head. Suhkrutera pipratoosis oli näiteks see, et Eestil õnnestus iseseisvuda ning pagulane Ravic leidis oma eluarmastuse. Lisaks tõusis USA kahe suurima sõjaga maailma juhtivaks liidriks ning tänu ühendriikidele on täna mitmed riigid demokraatlikud. Siiski tuleks selliseid sündmusi vältida, sest see rikub mitmete inimeste elud, kaotavad nad siis oma elu või saavad nad elulõpuni endale sügavad ja valusad hingehaavad.
tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks, et täiskirjutatud pindadel silma paista. Tänavakunst on tekkinud, kuna tänavakunstnikud käivad öösiti luba küsimata seintele pilte joonistamas, et teha linnaruum möödakäijatele huvitavamaks ja ilusamaks. Nad usuvad, et kunsti tegemiseks ja nautimiseks ei ole vaja institutsionaalset galeriide jm näitustepindade süsteemi, piisab linnatänavate koledatest seintest ja plankudest, mis vajavad värskendust. Tänavakunst ja muralism erinevad kõige rohkem oma dialoogilisuse poolest. Tänavakunsti kandev idee on, et avalik ruum kuulub kõigile, kes seda kasutavad ja igaühe kohus on selle eest hoolt kanda nii, nagu teeme seda oma kodus – riputame seinale maale, valime hoolikalt tapeeti, et ennast selles keskkonnas hästi tunda. Tänaval on igaühel võrdne õigus ja võimalus kujundada
majas perega nii, et oleks palju lapsi, kõik lapsed on ühe mehe omad. Naisel oli ka suur hirm üksinduse ees, arvates, et ei leia mitte kunagi endale uut meest. Sest ühiskonna arvamus oli selline, et kui on juba lapsed ühe mehega olemas, siis keegi teine mees teda enam ei taha, vaadatakse selle peale viltu ei ole naisena õnnestunud. Samas oli raamatus minu jaoks tunda naise tahtmist eituses elada. Olgu olukord nii halb kui tahes, ta ei tahtnud midagi teada halbadest ja koledatest asjadest, püüdes neid justkui vältida. Nagu ka raamatus peategelane ise pidevalt halbade olukordade ja sündmuste peale ütles: ''Ei tahaq, ei tahaq'' Ta ei tea kas on hullem valu eest peituda või valu ära kannatada. Raamat puudutab ka peategelase jaoks valusat teemat lapse kaotamine (abort). Peategelasel on kaks last ja kahte ei ole (ei ole tahtnud). Põhiliseks põhjuseks on laste mittesaamisel ikkagi vaesus
Värvikaid ja rusuvaid detaile jagub ja jääb ülegi. (Tuntud ka kui põhjus, miks ma Kivirähu loomingut üldse lugeda ei taha, sest masendaval ja masendaval on ka vahe ja lugeja taluvusel piir...) Mida kulminatsiooni ligi, seda absursemaks kõik läheb – kalahaigus, mille puhul pool kehast maha lõigati, vanatädi, kes kinnikeeratud ukse võtme korraga lihtsalt alla neelab (kas vanatädi on nn koletis või jaa?), veel lugusid koledatest surmadest ja Siberist, kõik kuhjub ja kõike on kole palju, Margit ja Jaan üritavad pääseda, aga pääsu ei ole, isegi telefoni on üks koju unustanud ja teisel saab loomulikult aku sealsamas tühjaks, nii et lukuabisse tuleb helistada vanatädi telefonilt (mida too ise oma sõnul puutuda ei julge, sest „Uuno rääkis alalõpmata teisega, sai kõrvavähi“). Ja siis läheb hüsteeriasse sattunud Margit (ei imesta, eriti kuna tegu ongi väga närvilise ja
rollidesse hingega sisse süveneda. Ta nägi asju teises valguses. Dorian kas ei tahtnud seda mõista või ei suutnud seda mõista . Ta karjus tüdrukule, et ei taha teda enam kunagi näha ja ei armasta teda. Sibyl mürgitas enda. Dorian oli armastanud illusiooni mitte tüdrukut ennast. Hommikul ta muidugi kahetses ja tahtis vabandust paluda aga siis oli juba hilja. 7. Basil tuli enne ära sõitu Doriani otsima. Ta tahtis talle öelda,et too ennast muudaks. Rääkis talle koledatest juttudest mida Doriani kohta räägiti ja tahtis et poiss ütleks, et see kõik on puhas laim ja vale. Dorian aga ei suutnud seda talle öelda vaid küsis kas Basil tahab tema hinge näha. Ta näitas talle Basili maalitud portreed ja kunstnik oli hämmastuses mis selle pildiga juhtunud on. Kõik selle mehe patud oleks nagu sellesse portreesse ülesse kirjutatud. Ta hakkas Doriani manitsema ja Dorian pussitas teda selja tagant noaga
rollidesse hingega sisse süveneda. Ta nägi asju teises valguses. Dorian kas ei tahtnud seda mõista või ei suutnud seda mõista . Ta karjus tüdrukule, et ei taha teda enam kunagi näha ja ei armasta teda. Sibyl mürgitas enda. Dorian oli armastanud illusiooni mitte tüdrukut ennast. Hommikul ta muidugi kahetses ja tahtis vabandust paluda aga siis oli juba hilja. 7. Basil tuli enne ära sõitu Doriani otsima. Ta tahtis talle öelda,et too ennast muudaks. Rääkis talle koledatest juttudest mida Doriani kohta räägiti ja tahtis et poiss ütleks, et see kõik on puhas laim ja vale. Dorian aga ei suutnud seda talle öelda vaid küsis kas Basil tahab tema hinge näha. Ta näitas talle Basili maalitud portreed ja kunstnik oli hämmastuses mis selle pildiga juhtunud on. Kõik selle mehe patud oleks nagu sellesse portreesse ülesse kirjutatud. Ta hakkas Doriani manitsema ja Dorian pussitas teda selja tagant noaga
Mis on ilu? *kunstiteose mõtte, tema olemuse, ja piiride järele Mis on kunstiteos? Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest? *Kunstniku loomuse järele Kes on kunstiteose autor? Milline on tema seos kunstiteosega? Kas on vaja tunda kunstnikku, et aru saada tema teosest? 1. Mis on ilu? Teooriad jagunevad kaheks: 1. Objektiivse ilu teooriad: *ilu on asjade obejktiive olemus, midagi mis kuulub nende asjade juurde, mis ei sõltu vaatajast *Kuidas me eristame ilusat asja koledatest? Mis on see, mis asja ilusaks teeb? Tavaliselt peame ilusaks maastikke, klassikalisi kunstiteoseid, inimesi, nende nägu või kogu keha. 1)Platon: ilu on harmoonia harmoonia on selle keha/maali osade(kujundite) omavahelise paigutuse küsimus. Kehaosade omavahelise asetuse teatav struktuur, mis iseloomustab kõiki ilusaid asju. Ilu on matemaatiliste vahenditega väljendatud. Ideaalne struktuur - matemaatiline proportsioon nende osade vahel. *Miks nii??
kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga, aga reisikiri võib olla lopsakas proosa, aga logiraamat on täpne ja lühike. See sõtlus autorist, kuidas keegi päevasündmused kirja pani. - memuaarid - 18. saj romaanile on allikaks mittefiktsionaalsed sündmused - tolle aja proosaautoreid eristab see, et igaüks mõtles ise viisi, kuidas oma romaani üles ehitab