Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada. • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked Põletusjääkide käitlemine • Tuha ladestamine: – Koldetuhka ei loeta ohtlikuks (kui õigesti käideldud) – Lendtuhk on ohtlik! Rahuldav käitlusviis puudub! • Koldetuha ärakasutamine • Erikäitlus: – Ladestamine soolakaevandustesse (Saksamaa) Põletusjäägi ärakasutamine • Koldetuhka saab kasutada: – Tee-ehituses • Tee aluskihid • Müratõkked – Ehitusmaterjalitööstuses • Tellised • Sillutuskivid • Keraamilised torud • Pürolüüs on orgaaniliste ühendite termiline lagundamine kõrgel temperatuuril õhuvabas keskkonnas. – Lagunemissaadused on vedelad (tõrvataolised ained) ja tahked jäägid (räbu)
- põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Termilistest meetoditest võib välja tuua veel jäätmete pürolüüsi, mis on suhteliselt vähetuntud ja katsetusjärgus olev jäätmete käitlusviis. Selle protsessi korral lagundatakse orgaaniline aine termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Samas on see meetod väga kulukas - suure osa põletusseadme maksumusest moodustavad vajalikud puhastusseadmed.
masspõletustehnoloogial Põletustehnoloogia: · Minevikus kasutati lihtsaid katlaid, energiat ei kasutatud ja suitsugaase ei puhastatud · Prügile võib lisada tavakütust · Temperatuur peab olema olmejäätmete põletamisel 600-900 C, ohtlike jäätmete põletamisel 1000- 1300 C. · Viibeaeg põlemistsoonis peab olema piisavalt pikk, suurjäätmete puhul võib kuluda tunde · Prügi peab pidevalt segama ja juurde anda pidevalt hapnikku Nõuded põletusseadmetele: · Räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus alla 3%; Jäätmepõletusseade peab olema varustatud vähemalt ühe automaatselt käivituva abipõletiga; · Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C; · Kui jäätmed sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1% - kolde temperatuur min 1100 °C; · Automaatsüsteem, mis välistab jäätmete etteandmise kui ei olesaavutatud nõutavat temperatuuri;
vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende omadustest sõltuvalt paigutada kas eriprügilasse või kasutada näiteks teede ehitamisel. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik). Viimast tuntakse RDF (Refuse Derived Fuel) protsessina
keskkonnamõjude vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada; - olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende omadustest sõltuvalt paigutada kas eriprügilasse või kasutada näiteks teede ehitamisel. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik). Viimast tuntakse RDF (Refuse Derived Fuel) protsessina. Jäätmeid võib põletada ka
masspõletamine on kokkuvõttes soodsam · Prügi peab pidevalt segama ja juurde anda pidevalt hapnikku Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 51 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 52 Nõuded jäätmete põletusseadmele Prügipõletus Räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus alla 3%; Jäätmepõletusseade peab olema varustatud vähemalt ühe automaatselt käivituva abipõletiga; Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C; Kui jäätmed sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1% - kolde temperatuur min 1100 °C; Automaatsüsteem, mis välistab jäätmete etteandmise kui ei ole saavutatud nõutavat temperatuuri;
annaabi.ee 
