Üks hüpokaustidest 10 , mis asub näitusesaali 9 krval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakond 11 , mis avati 1993. aastal. VAHITORN Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni, 1 linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn
krabidega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni. ühest küljest oli ta mõeldud vahipidamiseks ja ringmüüride taga toimuva võitluse juhtimiseks, aga ka viimseks redupaigaks kaitsjaile vaenlase linnusesse tungimise korral. Vahitorn konvendihoone ühel nurgal on üldiselt levinud võte. Seda võib kohata ka Poola vanades, 13. sajandi lõpust pärit Preisi linnustes ja ka paljudes hilisemates linnustes
(ehisviilud). Kabel ,,Pikk Hermann": Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni. ühest küljest oli ta mõeldud vahipidamiseks ja ringmüüride taga toimuva võitluse juhtimiseks, aga ka viimseks redupaigaks kaitsjaile vaenlase linnusesse tungimise korral. Vahitorn konvendihoone ühel nurgal on üldiselt levinud võte. Seda võib kohata ka Poola vanades, 13. sajandi lõpust pärit Preisi linnustes ja ka paljudes hilisemates linnustes
soojusvaheti. 17 Pelletid laaditakse 32 kg mahuga pelletipunkrisse 1, millest tigutransportööriga 2 antakse küttekoormu- sele vastav pelletikogus põletuspeasse 3. Põletuspeas olev kütus süüdatakse süüteseadmega 4. Kolderuumi 5 all paiknevasse põletuspeasse 3 juhi- takse primaarõhk A läbi patenteeritud vooluhulga sensori 6. Sekundaarrõhu B optimeeritud kogus suunatakse kolderuumi ülaossa. Suitsugaasid C suunatakse suitsuimeja 8 abil korstnasse. Käivitusnupu 8 abil süüdatakse kütus ja põlemisel
Viimane ja kirdetiiva teine saal, kunagine söögisaal , on praegu kasutusel muuseumi ametiruumidena. 11 Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann) linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Sillalt avaneb vaade sahti , mis eraldab torni linnuse ülejäänud osast kogu hoone krguses. Sillast veidi allpool eendub müürist dansker, mille sissepääsu nägime dormitooriumis. Krgemal sahti nurgas on vaadeldavad
2, tab. 1 0,05÷0,2 koldegaasides Ekraaniküttepinna nurktegur - [1], lk. 41 - 0.99 Kolde seinte tinglik saastumistegur - [1], tab. 4.8 - 0.6 20 Koldeekraanide keskmine k - 0,2÷0,65 0.6 efektiivsustegur 21 Leegi asenditegur2) M - [1], lk. 39 0,3÷0,5 0.45 22 Kolderuumi lubatud soojuserikoormus qv kW/m3 [1], tab. 4.6 100÷400 350 23 Gaaside entalpiad koldest lahkumise liigõhuteguril sõltuvalt temperatuurilt ha kJ/kg B1.2, tab. 2 (7÷60)103 adiabaatilise põlemistemperatuuri leidmiseks (5 suurust) B3.2. Kolde seinte pindala. Tulemused (Programmi "Kolle" väljatrükk). KOLDE SEINTE PINDALA ----------------------------------- ALG- JA ARVUTATUD ANDMED:
2.3. Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseb kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni. ühest küljest oli ta mõeldud vahipidamiseks ja ringmüüride taga toimuva võitluse juhtimiseks, aga ka viimseks redupaigaks kaitsjaile vaenlase linnusesse tungimise korral. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri kõrgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. (Kuressaare piiskopilinnus, kuupäev puudub)
Abikatla soojas hoidmiseks on veekollektoris katlavee soojendi 10, mida soojendatakse küllastunud auruga aurustist 3. VII Kolde - ja aero - dünaamilised protsessid Koldeprotsesside onkõiki protsessid, mis on seotud kütuse põlemisega koldes. Selleks kasutatakse mitut tüüpi kütusepõleteid, mis tagavad vedelkütuse kvaliteetse pihustamise, ühtlase ja kiire segunemise õhuga, leegile vajaliku suuruse ja kuju andmise nii, et see täidaks võimalikult täielikult kolderuumi ilma koldeseinu (küttepindu) puudutamata ja kütuse ning õhu doseerimise vajalikus vahekorras. Suurtes kateldes on tavaliselt mitu (2…6) põletit, 18 kusjuures töötavate põletite arv sõltub katla koormusest. Abikateldes on tavaliselt üks automatiseeritud programmjuhtimisega põleti. Võrreldes sisepõlemismootoritega kulgevad põlemisprotsessid katlas soodsamatel tingimustel, sest kolde suurus ja kütuseosakeste
kõrgeks ja keraamika ei pea sellele vastu ja võib hakata sulama. Seega iga kolde konstruktsioon on ette teatud niiskusega kütuste põletamiseks. Põhiline osa biokütustest ja turbast saadavast soojusest eraldub mitte kütusekihis, vaid kolderuumis, sest nende kütuste lendainesisaldus on kõrge. Pürolüüsi tulemusel gaasistunud lendaine põlemine algab kolderuumis temperatuuril 500 600°C. Et lendaine süttiks, on vajalik piisavalt kõrge temperatuur ja lisaks tuleb kolderuumi anda värsket hapnikurikast õhku. Kui resti alla antavat põlemisõhku nimetatakse tavaliselt primaarõhuks e altõhuks, siis lendaine põlemiseks vajalikku lisaõhku nimetatakse sekundaarõhuks e pealtõhuks, kusjuures sekundaarõhu vajadus ületab nende kütuste põletamisel primaarõhu vajaduse. 5.2.3 Restkolded Ajalooliselt jagati restkoldeid käsitsi teenindatavateks ja automaatse söötmisega kolleteks.
annaabi.ee 
