Vöötohatise viirus võib verega levida ka ajuveresoontesse, kutsudes peamiselt immuunpuudulikkusega inimestel esile taastekkiva iseloomuga ühe- või mitmekoldelise vaskulopaatia ajuarterites. Ühekoldeline vaskulopaatia, mis tekib nädalaid või kuid pärast vöötohatise viiruse levikut kolmiknärvi innervatsioonialal, esineb vanemaealistel inimestel ja see avaldub suurekoldelise ajuinfarktina. Mitmekoldelise vaskulopaatia korral esinevad peavalu, palavik, psüühilised hälbed ja koldelised ärajäämanähud; selle olemuseks on aju kotikaal- ja subkortikaalosa isheemilised ja hemorraagilised infarktid. Aktiivse nakkusprotsessi esinemist kinnitab vöötohatise viiruse IgM ja IgG antikehade leid seljaajuvedelikus. Vöötohatise ennetamine Vöötohatise ennetamiseks kasutatakse nõrgestatud elusvaktsiini. Vaktsiini manustatakse üks annus (0,65 ml). Vaktsiin taasindutseerib tuulerõugete viiruse poolt kujundatud raku- ja osalt ka antikeha-immuunsuse vanemaealistel inimestel.
teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne.
3. Tolmuosistega 4. Vee ja toiduga ehk fekaal-oraalne nakkus 5. Putukate (lülijalgsed) ja loomadega Infektsiooni piiramine 1. Reservuaari elimineerimine 2. Ülekandetee blokeerimine 3. Vaktsineerimine 4. Tervete karantiin ja haigete isolatsioon Infektsioonhaiguste klassifikatsioon · Kulu raskus (Kerge, keskmine, raske) · Kulu iseloom (Ägedad, alaägedad, kroonilised) · Atüüpilised, tüüpilised · Haigustekitaja levik (Lokaalsed, koldelised, generaliseerunud) · Lokalisatsiooni järgi (Seedetrakti, hingamisteeede, kuse- ja suguteede) · Ülekande alusel 1. Fekaal-oraalne 2. Piisk, tolmnakkus 3. Otsene kontakst 4. Iatrogeene · Reservuaar · Infektsiooni tekitajate ja tekke järgi -Mono ja segainfektsioonid -Sekundaarne reinfektsioon · Leviku intensiivsus -Sporaadiline, epideemia Infektsioonhaiguse dünaamika
toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. 14 Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne.
( GEO, 28-37 ). Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste intelligentsus lokaliseerub enamjaolt aju vasakus ajupoolkeras. Barbey juhitud teaduslikus uuringus uuriti 182 Ameerika sõjaveterani. Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri. Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes
( GEO, 28-37 ). Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste intelligentsus lokaliseerub enamjaolt aju vasakus ajupoolkeras. Barbey juhitud teaduslikus uuringus uuriti 182 Ameerika sõjaveterani. Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri. Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes
annaabi.ee 
