molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2] Isokoorne – protsess, kus muutumatuks jääb ruumala[V=const], näide: kinnises anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12
järgijaks kui nende jätkuvaks ümberkujundajaks. Sellel pildil on 17.sajanist tuttav inimpealuu asendatud sõnni kolbiga, mille Pablo Picasso "Sõnni kolju, puuviljad ja välist jäikust ja kann" 1939 sõnumi rõõmutust pehmendab seda ümbritsevate esemete jõuline käsitlus ja värvikus. RENE MAGRITTE. SÜRREALISM
endaga nii, et kolbi sees on ainult õli. 7. Selleks, et eraldada MgSO4 ja eukalüptiõli, valan eukalüptiõli koos MgSO 4-ga läbi lehtri, milles on vaat, ümarkolbi. Eelnevalt kaalun kolbi ära. Asetan ümarkolbi rotaatoraurutisse, mille abil toimub destilleeritud solventide efektiivne üleajamine mittelenduva proovi pealt ning samamoodi ka ainete puhastamine. Lõpus kaalun ära saadud ja puhastatud eukalüptiõli koos kolbiga. Analüüs Eukalüptool ehk 1,8-tsineool struktuur: Saagise arvutamine tühja pudeli mass 12,442 g pudeli mass koos ainega 17,46 g ekstrakti mass - 17,46g 12,442g = 5,018g m(tegelik) ekstrakti saagis: Saagise protsent leiame valemi p(saagis) = m(teoreetiline ) ¿ 100 järgi. 5,018 g
· Sellel pildil paneb belgia kunstnik vaataja kujutlusvõime proovile näiliselt seosetute esemete kooslusega. · Üksik labakäsi, õun ja mingi defineerimatu ese on pandud kastidesse nagu muuseumieksponaadid, neljanda kasti sisu on varjatud paberpitsiga. PABLO PICASSO. KUBISM · Picasso pidas ennast nii Euroopa maalitraditsioonide järgijaks kui nende jätkuvaks ümberkujundajaks. · Sellel pildil on 17.sajanist tuttav inimpealuu asendatud sõnni kolbiga, mille välist jäikust ja sõnumi rõõmutust pehmendab seda ümbritsevate esemete jõuline käsitlus ja värvikus. ANDY WARHOL. POPKUNST · Popkunstnik Andy Warhol kujutas Campbelli tomatisupi purke mitmetes eri tehnikates, muuhulgas ka maalina. · Kui tavaliselt on kujutatud vaid üht purki, siis sellel pildil on sada identset supipurki laotud ühtlastesse ridadesse. · Kujundi kordamine meenutab toidu ja teiste kaupade
Kepsu osadeks on: kepsu ülemine pea, kepsusäär ja kepsu alumine pea. Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea ei ole lahtivõetav. Enamikel mootoritel on ülemisse peasse pressitud pronks puks(kolvisõrme liugelaager). Sellisel juhul on kolvisõrmel liikumis vabadus, kepsu ülemises peas ja kolvisilmas, võibolla ka nii, et puks puudub ning kolvisõrm on ülemises peas kinni, seetähendab, et kolvisõrm ei liigu kepsu ülemises peas, see liigub kolvi silmas või on kolbiga jäigas ühenduses. Kepsu säär ühendab kepsu ülemise pea alumisega. Kepsu alumine pea on enamikel juhtudel lahtivõetav ja selles asetseb väntvõlli vända liuglaager. Kolb Kolb võtab töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhu jõu, ning annab selle kolvisõrme ning kepsu kaudu väntvõllile. Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude
· Võrrand, mida võib kasutada siis, kui gaas läheb ühest olekust teise ja tema kogus EI p1V1 p 2V2 = MUUTU: T1 T2 · Valem, mida võib kasutada, kui gaasikogus muutub: p = n k T Isoprotsessid Protsess, kus üks olekuparameeter jääb muutumatuks. 1. Isobaariline muutumatuks jääb rõhk, p=const Näiteks: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas. (p, T teljestikus) V1 V2 = T1 T2 2. Isokoorne protsess ruumala jääb muutumatuks, V=const Näiteks: kinnises anumas toimuvad protsessid p1 p 2 = T1 T2 3. Isotermiline protsess muutumatuks jääb temperatuur. T=const (p,V, teljestik) p1V1 = p 2V2 · Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks
M Võrrand, mida võib kasutada siis, kui gaas läheb ühest olekust teise ja tema kogus EI p1V1 pV MUUTU: 2 2 T1 T2 Valem, mida võib kasutada, kui gaasikogus muutub: p n k T Isoprotsessid Protsess, kus üks olekuparameeter jääb muutumatuks. 1. Isobaariline – muutumatuks jääb rõhk, p=const Näiteks: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas. (p, T teljestikus) V1 V2 T1 T2 2. Isokoorne protsess – ruumala jääb muutumatuks, V=const Näiteks: kinnises anumas toimuvad protsessid p1 p 2 T1 T2 3. Isotermiline protsess – muutumatuks jääb temperatuur. T=const (p,V, teljestik) p1V1 p 2V2 Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku
M Võrrand, mida võib kasutada siis, kui gaas läheb ühest olekust teise ja tema kogus EI p1V1 pV MUUTU: 2 2 T1 T2 Valem, mida võib kasutada, kui gaasikogus muutub: p n k T Isoprotsessid Protsess, kus üks olekuparameeter jääb muutumatuks. 1. Isobaariline muutumatuks jääb rõhk, p=const Näiteks: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas. (p, T teljestikus) V1 V2 T1 T2 2. Isokoorne protsess ruumala jääb muutumatuks, V=const Näiteks: kinnises anumas toimuvad protsessid p1 p 2 T1 T2 3. Isotermiline protsess muutumatuks jääb temperatuur. T=const (p,V, teljestik) p1V1 p 2V2 Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks
Jaotatakse kahte liiki: Otsekäik Fotse=(D2/4)*Pj-Fhõõrde Tagasikäigul Ftagasi=((D2/4) (d2/4))*Pj-Fhõõrde ühesuunalised või monostabiilsed. kahesuunalised Pj=10 Bar Hüdraulilised täiturmehhanismid. Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid. Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar. Ptoite 120 Bar Reguleerimisorganid. Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit.
(d2/4))*Pj-Fhõõrde ühesuunalised või monostabiilsed. kahesuunalised Pj=10 Bar Hüdraulilised täiturmehhanismid. Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid. Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar. Ptoite 120 Bar Reguleerimisorganid. Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit.
annaabi.ee 
