Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokulepe" - 7 õppematerjali

Rahvusvaheline avalik õigus
22
docx

Rahvusvaheline avalik õigus

Veerand riike otsustavad sõlmida uue konvensiooni, kus on sätestatud see asi teisiti. Kas nii võib? Jaa võib, kui see on mingi tavaline norm, mitte ius gogensi norm.  kui on lepinguline norm, mis on tava ära muutnud, siis kellele kehtib? Neile riikidele, kes on selle lepingu osapooled. Kahe riigi vahel, kus on erinevad tavad- kui nt 25% järgivad uut tava ja 75% vana tava, siis võib öelda, et selles valdkonnad kindlat tava pole ja tuleb uus kokulepe luua. Ja vb tuleb järgida seda tava, mis kehtib enamusele. o Kuidas on võimalik muuta normi, mis on saavutanud ius gogensi staatuse?- on võimalus, et ta muutub hoopis tugevamaks ajaga. o Põhimõtted, mis on ühised kõikidele õigussüsteemidele- pacta sunt servanda ehk lepingust tuleb kinni pidada. Põhimõtted, mida leidub kõikides maailma tsiviliseeritud õigussüsteemides; ei tohi võõrandada vara, mis pole sinu oma.

Õigus → Tööõigus
14 allalaadimist
Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Tava - komme Õigus – seaduste kogum Õiglus – aus; tuleb sõnast õiglane Varanduslik kihistumine – alam-, kesk- ja kõrgklass. Leibkond – ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed Pluralism – lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad Identiteet – riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes) Kultuur – mitmete inimpõlvede poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Kompromiss – kokulepe, mis saavutatakse, kui mõlemad pooled annavad järgi. Konsensus – üksmeelne kokkulepe. Mõlemad pooled saavad seda, mida nad tahavad. Intergratsioon – lõiming. Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähendamine ühtsete väärtuste eesmärgil. (nt oli vene ja eesti laste integratsioonilaager, et nad hakkaks sõbrunema. TARBIJAKAITSE Riigi Tarbijakaitseamet Eesmärk tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelise tarbija põhiõigusi ja kohustusi.

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Ühiskonna eksami õppimine-
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

Eetika ­ käitumisnormide kogum (moraale palju) Tava - komme Õigus ­ seaduste kogum Õiglus ­ aus; tuleb sõnast õiglane Varanduslik kihistumine ­ alam-, kesk- ja kõrgklass. Leibkond ­ ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed Pluralism ­ lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad Identiteet ­ riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes) Kultuur ­ mitmete inimpõlvede poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Kompromiss ­ kokulepe, mis saavutatakse, kui mõlemad pooled annavad järgi. Konsensus ­ üksmeelne kokkulepe. Mõlemad pooled saavad seda, mida nad tahavad. Intergratsioon ­ lõiming. Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähendamine ühtsete väärtuste eesmärgil. (nt oli vene ja eesti laste integratsioonilaager, et nad hakkaks sõbrunema. TARBIJAKAITSE Riigi Tarbijakaitseamet Eesmärk tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelise tarbija põhiõigusi ja kohustusi.

Ühiskond → Ühiskond
11 allalaadimist
Populaarkultuuri teooriad
51
docx

Populaarkultuuri teooriad

ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega, mis on nimetatud, millele me oleme andnud nimed ja mis on keelelises käibes. Me ei saa rääkida reaalsusest endast. NT: sõnal kass ja kassil pole tegelikult mingist seost, see on lihtsalt inimeste vaheliline keeleline kokulepe. Popkultuuri teooriad 4 loeng · Structure of feeling ­ tundestruktuur (Williams). o Mingisugune kollektiiv/grupp/ühiskonna kiht jagab tunde struktuuri teatud vaimsust, mis ühendab teda. Kogu seda ajstud iseloomustab teatud arusaam sellest, milline on õiglane maailm. Kurjategjad kaovad silmapiirilt ära, õiglus võidutseb.

Kultuur-Kunst → Populaarkultuuri teooriad
83 allalaadimist
Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
68
docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

Leping – (mitmepoolne tehing) – tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma  Lepingupooltele täitmiseks kohustuslik Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus  Otsene tahteavaldus – sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg  Kaudne tahteavaldus – tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg Eelleping – kokulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus  Tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel  Hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine  Raske hooletus – käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine

Õigus → Õiguse alused
111 allalaadimist
Rahvusvaheline avalik õigus
40
docx

Rahvusvaheline avalik õigus

Veerand riike otsustavad sõlmida uue konvensiooni, kus on sätestatud see asi teisiti. Kas nii võib? Jaa võib, kui see on mingi tavaline norm, mitte ius gogensi norm. kui on lepinguline norm, mis on tava ära muutnud, siis kellele kehtib? Neile riikidele, kes on selle lepingu osapooled. Kahe riigi vahel, kus on erinevad tavad- kui nt 25% järgivad uut tava ja 75% vana tava, siis võib öelda, et selles valdkonnad kindlat tava pole ja tuleb uus kokulepe luua. Ja vb tuleb järgida seda tava, mis kehtib enamusele. o Kuidas on võimalik muuta normi, mis on saavutanud ius gogensi staatuse?- on võimalus, et ta muutub hoopis tugevamaks ajaga. o Põhimõtted, mis on ühised kõikidele õigussüsteemidele- pacta sunt servanda ehk lepingust tuleb kinni pidada. Põhimõtted, mida leidub kõikides maailma tsiviliseeritud õigussüsteemides; ei tohi võõrandada vara, mis pole sinu oma.

Õigus → Võlaõiguse üldosa
11 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Eestit. Balti ja Skandinaavia koostööd häiris ka riigikorra erinevus, põhjamaad olid üleolevad. Skandinaavia tegi oma liidu ja eemaldusid Baltimaadest, eriti Soome surus end Oslo konventsiooni ja neutraalseks Põhjariigiks. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. 12. sept 1934 sõlmiti Balti liit, Balti Antand. Kokulepe ei sisaldanud sõjalisi punkte, v.a Eesti-Läti sõjaline leping. Poliitline koostöö oli nõrk, aaga käidi 2x aastas välisministrite konverentsil. Detsembris 1938 presidendi poolt välja kuulutatud erapooletuse korraldamise seadus oli välja töötatud Oslo rühma riikide neutraliteedidekreedi eeskujul, kuid see oli ka kõik. Eesti kuulutas end erapooletuks, nagu ka kõige alguses oma Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele.

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun