Keha kaal (üldine) p =mg Liikumine liftis: Kui lift seisab paigal, siis kaal: p = mg Kui lift liigub üles, siis kaal: p = m(g+a) – ülekoormusel Kui lift liigub alla, siis kaal: p = m(g-a) – alakoormusel Kesktõmbejõud: F=an ∙ m v∙ v Tsentrifugaaljõud: F= ∙m r Hõõrdejõud: F=μ∙ F (kokkusuruv) DEFORMATSIOON Impulss: p= p 0+∫ F dt=mv ;( jõuimpulss :∆ p=∆ mv) Impulsi jäävuse seadus: m1v1 + m2v2 = m1v11 + m2v21 A Võimsus N= ; N =Fv t Elastsusjõud F=−k ∙ ∆l , kus k on keha jäikus ning ∆l keha pikenemine k ∙ ∆ l∙ ∆l Elastsusjõu töö A= 2 m∙v∙v Kineetiline energia E= 2
1rad s 2 .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. at = r . Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega = 0 t + t 2 / 2 ja = 0 + t . 1 Dünaamika. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele, ühik on 1 N . Raskusjõud F = m g . Hõõrdeõud Fh = µ N , kus N on hõõrduvaid pindu kokkusuruv normaaljõud. Kehale mis liigub suhteliselt väikeste kiirustega v vedelas või gaasilises keskonnas mõjub kiirusega vastassuunaline keskkonna takistus-hõõrdejõud F = rv , kus r on keskkonda ja keha iseloomustav tegur, suuremate kiiruste korral F = r2 v 2 . Elastsusjõud Fx = -k x . . Kehale massiga m mõjuv Maa gravitasioonijõud F = G M m r 2 , kus r on keha kaugus Maa keskpunktist. Keha mass on nii keha inertsi kui ka gravitatsioonijõudu määrav
18. Millest sõltub libisemise korral kehale mõjuv hõõrdejõud? Kuivhõõrdumine – hõõrdejõud tekib ühe pinna libisemisel mööda teist pinda või kui sellist libisemist püütakse esile kutsuda. Hõõrdejõud sõltub mingil määral kiirusest juhul, kui hõõrdepindade olek ja iseloom muutuvad. Kui hõõrdepindade olek ja iseloom ei muutu, siis osutub hõõrdejõud võrdseks seisujõu maksimumväärtusega. Fh = µ ∙ F, kus µ on hõõrdetegur ning F on kokkusuruv jõud. Liughõõre on alati väiksem kui seisuhõõre. Seisuhõõrdejõu maksimumväärtus (viimane väärtus, mille korral keha ei liigu) ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest ning on võrdelised kokkusuruva normaaljõuga. Libisemise korral on hõõrdetegur kiiruse funktsioon. 19. Tuletada raskuskiirenduse valem suvalise taevakeha pinnal. M g=G (R+h)∙(R+h) , kus g on raskuskiirendus, G on gravitatsioonikonstant, M
N Seisuhõõrdejõu moodul avaldub valemist Fh = µ N , (4.7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. F NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste h ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, v.t. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos . Fh Fv N mg Saadud tulemust valemisse (4
raadiust. Kiivaste telgede korral kasutatakse koonilisi rattaid (skeem c). FR Hõõrdülekandega edastatavat ringkoormust Ft D1 M1 määratakse seosest Ft , (23.1) kus Fr – rattaid kokkusuruv normaaljõud; D2 f – hõõrdetegur; FR k – sidestusvarutegur. b Jõuülekandeis võetakse k = 1,2 ... 2,0, kinemaatilistes k = 2,5 ... 3,0. Sele 23.2. Jõud hõõrdülekannes. Seosest (23.1) selgub, et kokkusurumisjõud on 1/f korda hõõrdejõust suurem. Sõltuvalt
r N Seisuhõõrdejõu moodul avaldub valemist Fh = µ N , (4.7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste Fh ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, vt. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos α . 4 r Fh r Fv r α r N mg
annaabi.ee 
