Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Monokristallis, kus aatomite või molekulide paigutus allub kindlale korrapärale, sõltuvad paljud aineomadused suunast. Nt. kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Sellist kristalli omaduste sõltuvust suunast anisotroopiaks. Kui aine omadused suunast ei sõltu, on tegemist isotroopiaga. Nagu vedelikuski on ka kristallides molekulid pakitud tihedalt, mis teeb kristalli raskesti kokkusurutavaks. Tahkises valitseb molekulide vahel vastastikmõju, mis määrab ka kristallile iseloomuliku struktuuri
omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed. Anisotroopia on kristalli omaduste sõltuvust suunast, st et kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Tahkise ehitus ja ülekande nähtused tahkistes Tahkiseks nim ainet, millel on kindel kristallstruktuur. Ülekandenähtusteks on nt difusioon, mis esineb, kuid vähesel määral. Kuna tahkistes on aamotite ja molekulide paigutusel kindel kord, pole difusioon võimalik ilma kristallstruktuuri lõhkumiseta
Masinajääkrõhu väljalaske ventiil: Masina seiskamiseks ning jääkrõhu väljalaskmiseks Suunaventiil: Ülesandeks: • Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine • Kraani funktsioon Vooliventiil: Vooluhulga reguleerimiseks. Pneumosilinder: Teeb ära temale ettenähtud töö. 2. Seletage, kuidas toimub suruõhu ettevalmistus ning miks on see vajalik. Seletage, kuidas satub saaste pneumosüsteemi. Lisaks kokkusurumisele tuleb: • Puhastada tahketest osakestest • Kuivatada nõutava veesisalduse astmeni • Jahutada temperatuurile, mis 2…5ºC madalam ümbritsevast keskkonna temperatuurist • Vajadusel eraldada õli • Vajadusel lisada määrdeainet 3. Trassifiltrid. Tingmärk, ülesanne, ehitus ning tööpõhimõte. Skeem 5. Vähendab oluliselt järgnevate filtrite koormust. Peab tagama vooluhulga, suruõhu rõhu ja temperatuuri • Puhastusvõime peab vastama nõuetele. Ehitus: Sisselase ja väljalase
Seetõttu ei pääse nad üksteisest takistuseta mööda vaid põrkuvad lisaks anuma seintele veel ka omavahel. Näit. Lõhn levib tegelikkuses aeglasemalt kui näitab arvutuse tulemus lähtudes ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandist (~700 m/s). Reaalse gaasi molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mis on umbes 10 molekuli läbimõõdu kaugusel küllalt arvestatavad. Reaalse gaas kokkusurumisel vastab ligikaudu ideaalse gaasi kokkusurumisele ainult teatud molekulide kauguste piir. Kui gaasi molekulid on üksteisest kaugemal kui 10 läbimõõtu kirjeldab ideaalse gaasi olekuvõrrand kuigivõrd gaasi käitumist. ·Sellest piirist lähemal muutub kokkusurumine lihtsamaks. ·Kui molekulid on üksteisest ligikaudu ühe molekuli kaugusel, muutub kokkusurumine taas raskemaks. ·Reaalse gaasi uurimisel tuleb arvestada molekulide ruumala ja molekulidevahelist vastastikmõju. ·Seda kirjeldab reaalse gaasi olekuvõrrand e
ja gaasipilvesid. Harud ei kujuta endast püsivat struktuuri vaid need on dünaamilised tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Vaatamata sellele, et tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei jää harudesse kogu oma eluaja vältel vaid nad võivad harusse siseneda ja sellest lahkuda. Harudes mõjuvad gaasipilvedele gravitatsioonilised jõud, mis viivad nendes pilvedes lööklainete ilmumisele, gaasi kokkusurumisele ja pilvede gravitatsioonilisele kollapsile. Selle tõttu algab nendes pilvedes uute tähtede tekkeprotsess. Seega harudes on palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju massiivseid ja heledaid valgeid tähti. Tähe eluiga on tihedas sõltuvuses tema massist: massiivsed heledad tähed põletavad kiiresti oma kütusevarud ja muutuvad valgeteks kääbusteks või plahvatavad supernoovadena, seega nende eluiga on väike
0,2 MPa(2 bar). Kompressiooni langusele mootoris viitab: *mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu Kompressiooni languse põhjusteks on: *silindrite, kolbide ja kolvirõngaste kulumine, *kolvirõngaste kinnipigitumine, *klappide ebatihedus Mootori võimsus oleneb surveastmest, silindrite töömahust e litraazist ning väntvõlli pöörlemissagedusest. Diiselmootorite surveaste =15...21. Mida suurem surveaste seda rohkem energiat kulub õhu kokkusurumisele. Suurte veoauto mootorite ligikaudne töömaht on vahemikus 10...14 l. Diiselmootorite väntvõlli pöörlemissagedus on vahemikus 1500...5500 pööret/ min Gaasijaotusmehhanism Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ülesanne on puhta õhu õigeaegne sisselaskmine silindritesse ja heitgaaside väljalaskmine silindritest. Mootoritel on enamasti rippklappidega gaasijaotusmehhanism, mis tagab silindrite parema täitumise ja tühjenemise, võimaldab
kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik kolvipealsesse ruumi voolata, sest osa sellest ruumist võtab enda alla töösilindrisse liikuv kolvivars, sellest tingituna voolab oas vedelikust surveklapi ja kanali kaudu reservuaari ja silindri vahelisse ruumi. Vedru vastasmõju tõttu avaneb surveklapp ainult vedrude vaäga järsul kokkusurumisel, sets ainult siis on tõhusus kullalt suur, seetõttu avaldabgi amordisaator kokkusurumisele takistust. Kõige suuremat takistust avaldab amordisaator siis kui autokere eemaldub teljest, see tähendab kuio vedrud sirgnevad. Seejuures surutakse kolvipealses ruumis olev vedelik kokku. Möödavooluklapp sulgub, tekkiva rõhu tagajärjel avanebtugeva vedruga koormatud tagasivooluklapp ja vedelik voolab kolvis olevate avade kaudu kolvialusesse ruumi. Seejuures osa vedeliku mille maht võrdub
vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti , mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning
Ka selle ajastus on mootori omaduste seisukohast väga oluline. Nagu näha, sulgub klapp alles siis, kui kolb juba ülespoole liigub. Põhjuseks on see, et ka küttesegul on inerts ja seetõttu kord liikuma hakanuna suudab ta end veel silindrisse pressida isegi siis, kui kolb juba vastassuunas liigub. Kui klapp sulgeda vara, siis piirab see silindrisse siseneva küttesegu hulka ja seega ka võimsust. Kõrge surveastme korral võib üsna suureks kasvada ka see jõud, mis kulub küttsegu kokkusurumisele. Kui klapi sulgumine muutub hilisemaks, kasvab VE kõrgetel pööretel, sest siis suudab küttesegu täiendavat aega ära kasutada, kuna liigub kiiremini ning inertsi tõttu suudab end silindrisse suruda ka siis, kui kolb juba päris selgelt ülespoole liigub. Madalatel pööretel aga hakatakse segu juba tagasi sisselaskesse suruma. Kokkuvõtvalt meeldib mootoritele, mis arendavad võimsust kõrgetel pööretel, kui klapid avanevad vara ja püsivad kaua lahti
Pinge (?) suurus materjali tõmbe ja survekoormusel määratakse koormuse ehk jõu (P) ja ristlõikepinna (A) suhtega. _____________________________A. Roos______________________________ 45 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 55. Puidu tugevuse määramine Välismõjude poolt põhjustatud keha mõõtmete ja kuju muutumist nimetatakse deformasiooniks. Puidu survetugevuse all mõistetakse puidu omadust vastu panna kokkusurumisele. Survetugevuse määramiseks kasutatakse prismakujulist proovikeha, mida surutakse kuni puidu kiud painduvad ja nihkuvad kõrvale (joonis 4.). Puidukiudude purunemismomenti mõõdetakse maksimaalse jõuga (Pmax kg-des). Survetugevusel ei oma suurt tähtsust oksad ja kaldkiulisus, kuid puidu niiskuse kasvades 12%-lt 30%-ni väheneb survetugevus kaks korda. Mida tihedam on puit, seda suurem on survetugevus (nt kuuse survetugevus pikikiudu on 45N/mm2 , tammel aga 58N/mm2). Tõmbetugevus pikikiudu
max = Hi + h2 (vt. joon.10 ). Kolbpumbarikke diagnoosimine pumbalt võetud tegeliku indikaatordiagrammi järgi Omades mudelpumba (kataloogi) indikaatordiagrammi (joon.12) võib selle võrdlemisel pumpamishäiretega pumbalt võetud diagrammiga teha järeldused pumba võimalike rikete kohta. 1. Kataloogpumba indikaatordiagramm 20 Joonis 1 2. Vigastustega pumba indikaatordiagrammid: Diagramm a- õhk silindris, vee kokkusurumisele enne klapi avanemist kulub osa survetaktist (s1); surveklapp avaneb raskesti ( h1 ); Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2) ning avaneb raskesti, on vaja suurt lisahõrendust (h 2); Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa imemistaktist (s3) läheb kaduma
lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ),
annaabi.ee 
