Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu. See sõltub: 1)Materjalist. 2)Deformeerimis jõust. 5)Defineerida rõhk, juurde valem ja selle selgitus. V: Rõhuks nim
võlukunstikooli. Seal oli Harryl palju sõpru. Harry ja ka kogu muu võlukunstimaailm oli kuulnud kurja võluri Sirius Blacki põgenemisest, Azkabani vanglast. Harry oli veel kuulnud, et mingil põhjusel tahab Black kätte saada ja tappa Harryt. Koolis sai Harry jälle olla koos oma kahe parima sõbra, Roni ja Hermoniega. Nende seltsis veetis Harry järgneva kooliaasta. Sel aastal oli kooli valvama pandud dementorid. Nad olid kõhedusttekitavad ja imesid rõõmu välja nendega kokkupuutuvatest inimestest. Nad valvasid kooli Blacki eest. Kooliaasta oli nagu ikka täis palju pahandusi, nalja, rasket õppetööd ja halbu uudiseid. Ühel päeval kuulis Harry salaja pealt õpetajate vestlust, nad rääkisid kuidas Black oli olnud Voldemorti abiline, Harry pere parim sõber ja samuti ka Harry ristiisa. Ta oli reetnud Harry vanemad. Seda kuuldes tekkis Harrys viha. Kuid lõpuks põnevas sündmustekeerises kohtus Harry, Blackiga ja selgus, et Harry vanemad
SEISU.- väga levinud. (me ei suuda liigutada raskeid esemeid, seetõttu seisavad enamus esemeid paigal) LIUGE.- tekib kui pinnad libisevad teineteise peal. N: suusad lumel. VEERE.- tekib kui on tegemist veeremeisega. N: ratas. Hõõrdejõud sõltub: RÕHUMISJÕUST mida suurem on rõhumisjõud seda suurem on liikumine. 3 KOKKUPUUTUVATEST PINDADEST materjalist, pindade karedusest, pinnakonarlusest. Hooke seadus väikestel deformatsioonide keha elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise või lühenemisega. Valem: Fe = k l Tähised: Fe = elastsusjõud k = keha jäikus[1N/m] l = keha pikenemine või lühenemine. Töö valem: A = F .s mõõtühik: [ J ] (dzaul) Võimsuse valem: N=A/t mõõtühik: [ J/s ]
STIIL. LOOGIKAVEAD. VORMI- JA SÕNAKORDSUS Taanis loeti loenguid Euroopa Liidu rahanduspoliitikast. Sellise seisukoha kohta võib lühidalt öelda – rumal jutt. Laupäeva öösel pidutses võidukas Eurovisiooni meeskond öises Tallinnas. -me me ja -te te Praegu vaatleme me juhtumit, … Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada … Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole. Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub
suunaga. Vektori projektsioon negatiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp- punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund on vastupidine valitud koordinaatteljestiku positiivse suunale. Hõõrdejõu põhjustajad- 1.) kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikkune mõju (konarused) 2.) kokkupuutuvate pindade osakeste vaheline vastastikmõju. Hõõrdetegur sõltub- 1.) pindade töötlusest, puhtusest 2.) kokkupuutuvatest pindadest, nende materjalist. Hõõrdejõud- tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud- alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga. Liugehõõrdejõud- ligikaudu võrdne maksimaalne seisuhõõrdejõuga. Tekib, kui keha öibiseb mööda teise keha pinda. Kiirendusega liikuva keha kaal- sõltuvalt kiirenduse suurusest on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem või suurem.
Sellest siis ka nimi: selliseid reaktsioonjõudusid nimetatakse normaalreaktsioonideks, ning tähistatakse sageli N . Aga, veelkord tähelepanu: selline on pinnareaktsioon ainult sileda pinna puhul, kui hõõrdumist (ega ka veeretakistust) ei arvestata. Kui suvalise kujuga keha toetub suvalise kujuga pinnale, siis on toereaktsioon rakendatud vaadeldavale kehale, ning seejuures kokkupuutepunkti, ja see toereaktsioon on suunatud risti kehade ühise puutujatasapinnaga. 2. Juhtum, kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks. Reaktsiooonjõu suuna reegel on sel juhul väga lihtne: Kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks, siis reaktsioonjõu suund on risti teise pinnaga. Ehk veidi täpsemini: reaktsioonjõu suund on risti teise pinna puutujatasapinnaga, mis on tõmmatud teisele kehale puutepunktis. Reaktsioonjõud on seejuures rakendatud muidugi vaadeldavale kehale. Vaatame juhtumit, mis on kujutatud joonisel 4.3. A
Nurga tolereerimise kaks võimalust (näidata skemaatiliselt). 1)lineaarmõõtmete kaudu 2)nurga piirhälvete kaudu 40.Koonuste tolereerimise võimalusi (näidata vähemalt üks võimalus neljast). 1)nurgamoodustajate vahelise nurgaga alfa 2)koonusekaldenurgaga alfa/2(nurk moodustaja ja telje vahel) 3)koomilisusega c Teemad 4. Liitedetailid 1.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone: Liide koosneb enamasti ühendusdetailist (kruvidest, liistudest, tihvtidest) ja liidetavate detailide kokkupuutuvatest osadest, mille kuju sõltub omakorda liite ülesandest. Liited võimaldavad detailidest koostada masina, agregaadi või väiksema koostu. Üldiselt jagunevad liited lahtivõetavateks ning lahtivõetamatuteks. Lahtivõetavaid liiteid (keermes-, liist-, hammas- jm liiteid) võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendusdetaile purustamata. Mittelahtivõetavad liiteid ( neet-, keevis-, liim- jt liiteid) saab lahutada ainult ühenduselementide (needid, keevisliited) purustamise teel. 2
ja keha vahelisest gravitatsioonijõust. Elastsusjõud F = -k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus ja märk näitab seda, et elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastassuunaline (suunatud tasakaaluasendi x = 0 poole). Hõõrdejõud Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub kehale liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud 4 Fh = µ FN , kus µ on hõõrdetegur (liughõõrdetegur), mille väärtus sõltub kokkupuutuvatest pindadest ja FN on libiseva keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Tavaliselt me eeldame, et kokkupuutuvad pinnad on piisavalt siledad ja kokkupuutepind on tasapinnaline. Lisaks liughõõrdele räägitakse ka seisuhõõrdejõust. Juhul kui keha on teise keha pinnal paigal ja me püüame teda välise jõu toimel liikuma panna, siis väikese jõu korral keha tavaliselt liikuma ei hakka, seda takistab pindade vaheline hõõrdejõud, nn seisuhõõrdejõud
annaabi.ee 
