- Kui mingi väide aga on tingimatult üldkehtiv, üldkehtiv, siis ei saa see meelelisest kogemusest pärineda. - Hume: see on meie harjumuse produkt. - Kant: see ei saa tulla kogemusest. Analüütilised ja sünteetilised otsused - Analüütiline lahtivõetav, liigendav. "Kera on ümmargune." Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas. - Sünteetiline siduv, kokkupanev. "See kera on kuldne." Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis endas ei sisaldu. - Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest. A priori sünteetilised väited? - Lause: Igal muutusel on oma põhjus. - Kogemus ei õigustaks mind kunagi sellist väidet üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema. - Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan
Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? Kaks tunnust, mis ei peta: 1. Hädavajalikkus (paratamatus) ja 2. Range üleüldisus. Analüütilised ja sünteetilised otsused Analüütiline lahtivõetav, liigendav. "Kera on ümmargune." Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas. Sünteetiline siduv, kokkupanev. "See kera on kuldne." Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis endas ei sisaldu. Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" (saksa keeles Ding an sich), kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" (Ding für uns)
eristamine. Otsus on subjekti ja predikaadi vaheline loogiline side. - Analüütiline tähendab "lahtivõttev", "liigendav". Kui ma ütlen: Kõik kehad on ruumilised, või: kera on ümmargune, siis ma ütlen predikaadis midagi, mis juba subjekti mõistes sisaldub, sest mõiste "keha" sisaldab ruumilisuse tunnust, ja mõiste "kera" ümaruse tunnust. Need on analüütilised otsused. - Sünteetiline tähendab "siduv", "kokkupanev". Kui ma ütlen: See kera on kuldne, siis ma lisan mõistele kera midagi, mis temas endas ei sisaldu - sest kera ei pea olema sugugi mitte kuldne. Ma lisan siin ühe tunnuse, mis pärineb kogemusest. Kui ma ei ole kogemuslikult kontrollinud, kas see kera on ikka kuldne, siis ma ei saa seda otsust ka langetada. 6
Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike. Sel juhul on tunnetus puhas e meeleleliselt puutumatu. Kogemust ei saa ka üldistada, see ei ole üldkehtiv, nt kõik lauad ei ole puidust ning kõvad. Paratamatus ja üldkehtivus ei tulene kogemusest, nt surm on paratamatu ja üldkehtiv, kuid me ei tunneta seda meeleliselt. Kant eristab analüütilisi ja sünteetilisi otsuseid (analüütiline e lahtivõttev, nt keha on ruumiline; sünteetiline e kokkupanev, nt üks kera on kuldne). Sünteetilisi otsuseid saab teha alati posteriori e pärast kogemust. Sünteetilise otsuse tegemiseks peab olema enne mingi kogemus. Ent siiski on ka selliseid sünteetilisi väiteid, mis on a priori, näiteks matemaatilised väited, mis on sünteetilised. Ka metafüüsika peaks koosnema sellistest väidetest, kuna metafüüsika ülesanne on kirjeldada reaalsuse tunnetamst lahus meelelisest kogemusest. Selleks on vaja aga puhast mõistust
· Analüütilised ja sünteetilised otsused meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". · Analüütiline lahtivõetav, liigendav. "Kera on · Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja ümmargune." Predikaat väljendab midagi, mis nimelt teatud kindlal viisil. subjektis on juba olemas. · See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie · Sünteetiline siduv, kokkupanev. "See kera on tajudest. kuldne." Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis · Ruum ja aeg endas ei sisaldu. · A) Ruum. · Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest. · Ma võin roosist kõik tunnused eraldada aga
range paratamatuse. Kogemus õpetab, et miski on loodud. Kui lause astub esile üldkehtivana, siis peab olema aprioorse kogemusega. N: "Igal muutusel peab olema põhjus." lause. Paratamatu ja üldkehtiv väide ei saa meelelisest kogemusest pärineda - "Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, ei saa tulla kogemusest." Kant eristab analüütilisi ja sünteetilisi otsuseid. Otsus=subjekti ja predikaadi vaheline side. Analüütiline: lahtivõttev, liigendav. Sünteetiline: siduv, kokkupanev ("Kera on kuldne" - lisan midagi, mis mõistes ei ole, lisan tunnuse, mis pärineb kogemusest). Sünteetilisi otsuseid saab langetada üksnes posteriori - otsus pole üldine ja paratamatu. Igal muutusel on oma põhjus. Muutumise mõistet võib liigendada. See lause on üldine ja paratamatu. Kas on sünteetilisi väiteid a priori? Matemaatilised väited on sünteetilised. 7+5=12 aprioorne, sest kehtib paratamatult. Analüütiline küsimus - ei. 12 ei sisaldu 5-es ja 7-es
annaabi.ee 
