kasutage selge graafikaga raamatuid, erinevaid kunstiteoseid jms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid; laske salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kokku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekad lapsed on altid igasugustele liikumismängudele, neile meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone; pallimängus omandavad matemaatikat paremini kui lihtsalt arvude kokkulugemisel; laske mõõta, kui kaugele laps üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada jms Naturalisti puhul kasutage õppeaine selgitamisel loodusobjekte või loomade-taimede fotosid ja raamatuid; õuesõppe raames eluslooduse nähtuste jälgimist see on niisuguste laste jaoks eriliselt efektiivne. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas; igasugused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid vastava aine teemadel on tema köitmiseks edukaimad vahendid.
teisendavad seda ja annavad edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. 10.4 Õpialgoritm- 1. Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina, need väärtused on juhuslikud). Objekti väljundis mõõdetakse nendele vastavaid väljundväärtusi. Identifitseerimine toimub sisendi ja väljundi etalonväärtuste alusel
Taotletav siht näitab projekti jätkusuutlikkust. Projekti otsene eesmärk peab olema: spetsiifiline ehk ainulaadne antud projekti teistest eristav; mõõdetav ehk arvuliste ja/või kvaliteedinäitajatega kirjeldatav; ajaliselt määratletud ehk eesmärgi või tulemuse saavutamise aega täpsustav; realistlik ehk antud tingimustes teostatav; täpne ehk üldsõnalisust ja ebamäärasust vältiv. Esitähtede kokkulugemisel saame ingliskeelse sõna SMART, mis tõlkes tähendab `arukas'. Nõudeid projekti eesmärgile nimetataksegi SMART-reegliks. Projekti otsese eesmärgi võib jagada ka alaeesmärkideks. Projekti eesmärgid peavad olema sõnastatud võimalikult konkreetselt, vältida sõnu parandada, arendada, tõhustada, tutvuda jne. Projekti eesmärgid peavad viima konkreetsete tulemuste saavutamiseni. Tegevuskava Tegevuskava koosneb kolmest väga olulisest komponendist: 1
sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto- assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest
annavad edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on autoassotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Õpialgoritmid- 1. Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina, need väärtused on juhuslikud). Objekti väljundis mõõdetakse nendele vastavaid väljundväärtusi. Identifitseerimine toimub sisendi ja väljundi etalonväärtuste alusel. Õpetamisprotsessi käigus õpib närvivõrk anda õigeid
Joonisel 1.10 toodud näites on ainult üks väljund, aga neid võib olla ka rohkem. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et pertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Joonisel 1.10 toodud pertseptroni näide on kolmekihiline pertseptron. Iga neuroni sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga wijl , kus i on selle neuroni sisendi number, j - neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis ja l on kihi number. Kaalutud neuroni sisendid summeeritakse ja lisandatakse neuroni nihe jl . Nendest
edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Õpialgoritmid. Õppimise ülesanded: Närvivõrgu sobivate parameetrite (konkreetse ülesande jaoks) valiku protsessi nimetatakse närvivõrgu õpetamiseks (või treenimiseks). 1.Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina on väärtused juhuslikud)
Joonisel 1.10 toodud näites on ainult üks väljund, aga neid võib olla ka rohkem. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et pertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Joonisel 1.10 toodud pertseptroni näide on kolmekihiline pertseptron. Iga neuroni sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga wijl , kus i on selle neuroni sisendi number, j - neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis ja l on kihi number. Kaalutud neuroni sisendid summeeritakse ja lisandatakse neuroni nihe jl . Nendest
annaabi.ee 
