1. Liittegusõnad · Mingi sõna ja tegusõna lahutamatu püsiühend, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2. Ühend- ja väljendtegusõnad · Tavaliselt kirjutatakse lahku: Välja sõitma, üle doseerima, silma torkama 3. Täiendi rollis nii kokku kui lahku: (+ märgib kokkukirjutamise võimalust) · v-kesksõna ära+minev külaline · tav-kesksõna ette+võetav töö · nud-kesksõna aset+leidnud sündmus · tud-kesksõna vastu+võetud otsus · mata-vorm korda+seadmata paberid 4. Kui täiendil on omakorda laiend, kirjuta lahku Homme ette võetav töö, kiiresti vastu võetud otsus 5
daatumeid, ajavahemikke ja muud arvulist informatsiooni. Numbrite ja arvude õigekirjareeglid on päris üksikasjalised ning igal komal või punktil on suur tähtsus. Seetõttu on kõige õigem kahtluse korral alati Sõnarist või mõnest muust õigekirjaallikast järgi vaadata. Põhireeglid, aga tuleks lihtsalt ära õppida. Numbrite kirjutamisel on neli põhireeglit: üldreegel, daatumreegel, ajavahemiku reegel ning kokkukirjutamise reegel Ü Arvud 1-10 kirjutatakse eelsitatult sõnadega, Mul on viis venda. suuremad numbrid numbritega. Saatsin laiali 15 CV-d. Erandiks on olukord, kus tekstis on palju väikeseid Mul on 2 kilpkonna, 3 kassi arve või tegu on umbmäärase arvuga. ja 4 koera. Konkursil osales umbes viissada inimest.
Vigane Õige Mul on 1 õde. Mul on üks õde. Tal on 2 koera. Tal on kaks koera. Võtsin 3 aastat mõtlemis aega. Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. Põhiarvu järel ei ole punkti. Põhiarv vastab küsimusele `mitu?' (käänded kaasa arvatud). Kindlasti tuleb punkt panna järgarvu taha. Järgarv vastab küsimusele `mitmes?' NB! Sidekriips on kokkukirjutamise märk. Vigane (põhiarvud) Õige Olen 41. aastat vana. Olen 41 aastat vana. Olles 19-aastat vana .. Olles 19 aastat vana .. 10mne aasta pärast 10 aasta pärast; parem: kümne aasta pärast .. üle 20-aasta .. üle 20 aasta ne-lõpulised sõnad tahavad kokkukirjutamist, numbrile võib kohe otsa kirjutada või kasutada sidekriipsu
• Liitmäärsõnade üldreegel:Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku:aegamööda, aegapidi, alailma, alatasa, avasilmi, eeskätt • Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär-või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast õhendist (aegamööda, kahevahel, kõigepealt), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu). • Kui sisu ja vorm nii selget kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. • Kaassõnade üldreegel:Kaassõna (ees-või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku:mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber.
oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli. Vältimaks probleeme serveritega, mis ei tunnista failinimedes tühikuid, kasutavad arvutiinimsed ammu võtet kirjutada kõik sõnad kokku, eristades sõnaalguse suurtähtega. Nende eeskujul või sõltumatu arengu tagajärjena võib ka SMSides kohata AnnaM2rkuKuiReedelKohale ja MaJ2taxT2naL6unaVahele tüüpi sõnumeid. SMSi lahku kirjutamisetõvest vaba iseloom annab lootust, et sõna kokkukirjutamise komme säilib eesti SMS-teismelistel ka suureks saades ning nad ei hakka erinevalt paljudest praegusest täiskasvanutest kunagi kirjutama viina pood ega mobiili kott. (Kukk 2001: 27-29) Suhtlusportaalides on ka võimalik komenteerida. Komentaarid jagunevad kahte liiki, nt Eesti päevalehe eripära on see, et seal saab kahte moodi komenteerida üks on kõigile nähtav liik komentaare, teine võimalus on sekkuda peidetumalt käsuga vasta, mis seisab iga komentaari juures. Autor R
mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval,ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. 3. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlad kokkukirjutused: 1) kui tekib uus tähendus: aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), 2) kokkukirjutamise tingib vorm: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa). Ebakindlad kokkukirjutused: 1) Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku: Nt. justkui/ just kui, meeltmööda/ meelt mööda, jõudumööda/ jõudu mööda, pärituult/ päri tuult, vastutuult/ vastu tuult, minupärast/ minu pärast,
Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. Arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutamise kohta vt O 43 ,,Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine". Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kaheksakümmend, kakssada, üheksasada. Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks
annaabi.ee 
