Oma varasemad tööd lasigi Warhol emal allkirjastada. Andy isa oli söekaevur ja tal Andy oli tema kaheksas poeg. Andy kannatas tantstõve, akne, kõnehäirete, varase kiilaspäisuse ja nendest hädadest tuleneva alaväärsuskompleksi all. Samuti oli ta homoseksuaal. Warholi isiksus oli avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60- ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Tema avaldused "tahan olla nagu masin", "tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi", "arvan, et igaüks võiks olla masin" aitasid kaasa tema imago loomisele. Alates aastast 1964 ei lahkunud Warhol kodust ilma diktofonita ja teenis endale Hollywoodi ja New Yorgi kõrgseltskonna pihiisa tiitli. Ta oskas väga hästi ajakirjandusega ümber käia. Andy võttis omaks kõik, mis tema kohta räägiti, oli nõus sellega, et tema kunst oli mittemidagiütlev
Teda mõistetakse nüüd, kõigi humanistlike reeglite järgi kui individuumi, kui revolutsioonilist arhetüüpi kosmilise nö despootia vastu. 3 Saatanakummardajad 17s. Prantsusmaal, oletatavasti Ludwig IV valitsuse ajal, toimuvad kristlike riituste sarnased esimesed “Mustad Missad”. Kuidas seletada seda nö tagasikäiku. Mustad Missad on katoliku kiriku missade karikatuur, mis pole ka otseselt religioossed, vaid on seotud mingi profaanse kasuga. Koketeerimine tabuteemadega, nagu Marquis de Sade seda tegi, on väga inimlik. Ratsionalistlik Valgustusaeg on hea aeg teaduste arenguks, samas inimeste emotsionaalsed vajadusi ei rahuldata. Hiljem kirjutab Anton Szandor LaVey, et inimene vajab rituaale, fantaasiat et völutud olla ja et psyhhiaatria on kõige positiivsuse juures varastanud inimestelt ime ja fantaasia, seda mida varem religioonid andsid. 18s
ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis võibolla aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise. Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image'it aitasid kujundada tema avaldused ,,tahan olla nagu masin" või ,,tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin". Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele.
● ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis võibolla aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise. Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid „peenema seltskonna“ elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image’it aitasid kujundada tema avaldused „tahan olla nagu masin“ või „tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin“. Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele.
ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis võibolla aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise. Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image'it aitasid kujundada tema avaldused ,,tahan olla nagu masin" või ,,tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin". Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele.
ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis võibolla aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise. Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image'it aitasid kujundada tema avaldused ,,tahan olla nagu masin" või ,,tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin". Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele.
Ja see sundis mind järk-järgult suhtuma üha ettevaatlikumalt niinimetatud suurde pressi. Ühel ilusal päeval ma veendusin, et üks antisemiitlikest ajalehtedest "Saksa Rahva Leht" käitub sellistel juhtudel palju korralikumalt. Edasi, mulle käis närvidele see, et suur Viini press lõi tol ajal kõige vastikumal kombel Prantsuse kultust. Need magusad hümnid "suure kultuurrahva" auks panid ajuti häbenema isegi seda, et sa oled sakslane. Selline haletsusväärne koketeerimine kõigega, mis on prantsusepärane, sundis mind enam kui kord mõistmatusest ühe või teise ajalehe käest maha pillama. Nüüd hakkasin ma üha sagedamini lugema antisemiitlikku "Rahva Lehte", mis tundus mulle loomulikult palju nõrgemana, kuid neil aegadel mõningates küsimustes palju puhtamana. Ma ei olnud tema järsu antisemiitliku tooniga nõus, kuid ma hakkasin aina tähelepanelikumalt lugema tema artikleid, mis panid mind nüüd rohkem järele mõtlema.
annaabi.ee 
