, . . , . . , , . , 8 . . -- . . , . . . , . . 9 RESÜMEE Käesolevas loovtöös on vaatluse all tordi valmistamine vastavalt retseptile, mis oli Miks just tort? Teema valikul lähtus autor mitmest asjaolust. Esiteks, tema suurim kirg ja hobi on kokandus. See on põnev hobi, millega võib kodus tegeleda ning avastada midagi uut ja põnevat. Kokandusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Teiseks, loovtöö autorile pakkus huvi koogi või tordi küpsetamine, sest enne seda ta ei ole sellega tegelenud. Käesolev loovtöö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõtest, resümeest, kasuatud kirjanduse nimekirjast ning raamatuna vormistatud lisast. Loovtöö esimeses peatükis on antud ülevaade tordi ajaloost. Teine peatükk põhineb praktilisel osal. Loovtöö praktiline osa
KOKANDUS Rekreatiivse tegevusena Aire Ilves RK10 Kokanduse analüüs Oluline roll inimese Click to edit Master text styles evolutsioonilises arengus. Second level Me kõik oleme Third level kokandusega seotud ühed Fourth level Fifth level loovad, teised naudivad. Saab teha igal pool Palju erinevaid stiile Huvitavad maitsed Aire Ilves 2011 2 Miks üldse kokatakse? Click to edit Master text styles Toiduainete töötlemine Second level
· Ta viljeles kokakunstistiili, mis kannab nime haute cuisine ehk fine dining. · 1897 vallandati ta Savoy Hotellist, kuna teda süüdistati 3400 £ väärtuses veinide ja muude alkohoolsete jookide kadumisega. · Seejärel asutas ta koos hotellipidaja César Ritziga mitmeid restorane hotellidesse. · 1913 sai ta tööd Kaiser Wilhelm II juures laeval. · Kokkamist jätkas ta ka Esimese Maailmasõja ajal, kus tapeti ka tema poeg. · Ta avaldas mitmeid kokandusega seotuid raamatuid, tuntuim "Le Guide Culinaire" Marie-Antoine Careme 1784- 1833 · Ta tähtsustas kokakunstis kondiitrite tööd, ta viis kondiitrisaadused täiuseni. · Temaga algas kastmete kuulsus. · Roogade serveerimisel kasutas arhitektuurielemente · Tema looming on vol-au-vent. · Pariisis serveeris 1815a. magustoitu, mis sai hiljem nimeks charlotte a la russe. · Viimased eluaastad pühendas ta kirjutamisele. Raamatus "Le Patissier royal
Ave ja Eve Kiiber Koka kutsestandardi ja õppekava analüüs Koka amet on ainus, mis toidab. Nagu igal pool mujal käivad ajastustega kaasa erinevad stiilid ja trendid- see kehtib ka koka ameti puhul. See käib nii restoranide, suurköökide, koolide ja kõigi ettevõtete kohta, kus puututakse kokku kokandusega- kõik ettevõtted tahavad olla parimad ja pakkuda midagi palju enamat, kui pakuvad nendega konkureerivad ettevõtted. Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse.
Johann Strauss noorem(nt. "Champagne polka") *Valss: elava loomuga, pigem kiire seltskonna tants, hõljuva sammuga (Valsi autorid olid nt. Lehar ja mõlemad Straussid) nt J.Strauss-"Emperore valss" Ooper 19.Sajandil -Tähtsaim muusikazanr, juhtivad maad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa *Itaalias: Gioccini Rossini(1792-1868)-tähtsamaid ooperi heliloojaid ja tuntud muusik · Viimased eluaastad tegeles kokandusega · kirjutas 40 ooperit (Tuntuimad-"Sevilla habemeajaja", "Othello", "Wilhelm Tell") *Saksamaa: Jacques Offenbach(1819-1860) · Tuntuimad ooperid: "Ilus Helena", "Orphus põrgus", "Hoffmanni lood" [tema unistuste ooper...]) · 4 armastuslugu *Prantsusmaa: Jules Massenet(1842-1912) Tuntuimad ooperid "Manon" ja "Thais" -meditasioon-üks osa ooperist, tuntakse rohk. kui Oop. Heliloojad/muusikud
1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 ka reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Ta on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht, mida ta juhib juba 8ndat hooaega. Lisaks luuletamisele, reklaamide kirjutamise ja saatejuhtimisele tegeleb Sinijärv ka kokandusega. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu ,,Artuart&39" eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Luule Karl Martin Sinijärvel on kokku ilmunud kaheksa luulekogu, lisaks veel mitu ühisteost. Sinijärve loomingul on kaks poolust - ühelt poolt ekstravagantsed keeleeksperimendid ja sürrealismi kalduvad luuletused (nt "Salatanze ruumityhi", "Soome-ugri rahvatants") ning teiselt poolt tundlikud ja lüürilised tekstid, mis
võeti noad ja kahvlid, puunõud. Esialgu olid need küll ainult pidupäevadel kasutatavad, alles hiljem muutusid argipäevasteks. Pliidi kasutuselevõtuga võeti kasutusele ka liha praadimise võte. Hakati tegema ka kastet kartulite jaoks. 1880-datest hakkasid taludesse jõudma ka kohv, tee ja suhkur. Kohv oli kallis ning seda segati tihti siguri või viljaga tekkis viljakohv. Toidumaailma uuenemisega hakkasid ilmuma ka eesti keelsed kokaraamatud mõnikord jagati kokandusega seotud nõuandeid ka ajalehtedes. Hakati tegema kotlette, pannkooke, moose, kompotte (tekkisid väiksed aiad, kus kasvatati marju), omletti, puljong. RIIETUMINE Kanti oma kodukoha rahvariideid. Sajandi keskel hakkas levima ka linnalik riietumisstiil. Esimesena võtsid uuema riietumisstiili kasutusele mehed: põlvpüksid asendusid pikkade pükstena. Sajandi viimasel veerandil jõudis uus stiil ka naisteni: hakati kasutama kleiti (enne oli alati särk ja kleit)
annaabi.ee 
