JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" Raamat räägib poisist nimega Jaan. Romaani tegevused leiavad enamasti aset lastekodus, kojanaise kodus, erikoolis ja üliõpilase juures. Peategelase Jaani kujunemislugu on väga haarav ja liigutav. Jaan kaotas oma ema jutustuse alguses ja tema isa oli juba ammu surnud. Algul oli tal väga raske ja ta lootis, et kannatused on ainult uni. Hiljem ta siiski mõistis aga püüdis mitte teist nägu teha. Jaan oli sunnitud elama kojanaise ja kojamehe juures. Ta aitas neil kõiki töid teha. Õhtul käis aga linna peal lehti müümas. Kahjuks jäi ühel päeval kojamees väga haigeks ja poemüüja rääkis kojanaise pehmeks, et nad läheksid linnavalitsusele kurtma ja raha nõudma. Nagu ikka, linnavalitsus ei andnud raha ja nii pidigi Jaan lastekodusse minema. Jaan otsustas minna üliõpilasele külla ja ta jäi sinna mõneks ajaks elama aga kui üliõpilane ei olnud kodus pidi Jaan lastekodusse minema
tegid seda teised täiskasvanud. Üliõpilane andis Jaanile palju nõu, kuidas ta oma eluga hakkama saaks ning Jaan võttis ka teda kuulda. Julge oli ta sellepoolest, et kui ta laste varjupaika viidi, siis ta hakkas ka teistele seal vastu, kes ei käitunud seal hästi. Korra sattus Jaan seal ka kaklusesse. Ta oli veel ka töökas ning abivalmis. Seda järeldan ma sellest, et alati kui kojanaine või kojamees palusid ta midagi teha, tegi Jaan selle otsemaid ära. Jaan elas kord kojanaise ja kojamehe, kord üliõpilase juures, kuid rohkem ikkagi kojanaise ja kojamehe juures, sest üliõpilane käis kodust pidevalt ära tööl. Vabal ajal käis ta ajalehti laiali jagamas ning teenis sellega omale natuke taskuraha, kuid tema jaoks oli seda liiga vähe ning ta käis ka paljudest äridest omale töökohta otsimas. Töökoha otsingutest ei tulnud tal midagi välja, sest osades kohtades ei olnud lihtsalt vaba töökohta ning talle öeldi ka, et ta on töö tegemiseks veel liiga noor
Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma. Seda, mida üliõpilane ütles, pidas ta alati tähtsaks ja ta korrutas endale seda tihti. Varsti jäi kojamees kahjuks haigeks, ning ei
Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too
arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval
Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too
annaabi.ee 
