pimedas ning toituvad toidujäätmetest), vaaraosipelgad (väikesed ja kollakaspruunid, eelistavad tegutseda pimedas, segatoidulised), soomuklased (tiivutud, elavad niisketes paikades, tegutsevad hämaruses või pimedas), jahu- või leivamardika vastsed (elutsevad lahtiselt seisma jäänud jahus või jahusaadustes), nahanäkid (toituvad karusnahast), leedikud (hallikad või pruunikad liblikad, elutsevad köögis, vastsed arenevad jahus ja jahusaadustes) ning koiliblikad (vaevalt sääsesuurused, röövikud toituvad villast ja karusnahast).
keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti jatõuseb tihti kõrgele. Koiliblikas Koiliblikad on kuldselt või hõbedaselt läikivate tiibadega tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Nende pea on kaetud püstiste karvadega sarnanevate soomuste või harjastega. Imilont on kas lühike või puudub hoopis. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Emased koiliblikad munevad munad riidevoltide vahele. Röövikute toiduks on esmapilgul seedimatuna tunduv materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. Harilik päevakoer Päevakoer on arvatavasti saanud nime oma rööviku järgi, kes on silmapaistev ja liigub ringi päeval. Liblikas ise ta tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega.
13. Millist kahju toovad erinevad lestad (sh. puugid) too näiteid. Levitavad haigusetekitajaid, kahjustab taimi, allergiad, mürgitused. 14. Kus elavad erinevad putukad, too näiteid. Putukad: Mullas- sipelgad, mardikad, Vees- ujur, kukrikud, selgsõudur Taimedel- lehetäid, lepatriinud, rohutirtsud Loomadel- põdrakärbes, kirbud, parm Inimese juures- sääsed, täid, koiliblikad 15. Milliseid liikumisviise putukad kasutavad, too näiteid. Lennates- kärbsed, liblikas, kiil Hüpates- rohutirtsud, kirbud Joostes- mardikas, sipelgad Ujudes- ujur, kukrikud 16. Kirjelda putuka välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Lüliline keha, kaetud kitiinist kestaga-välistoes, varjevärvus, hoiatusvärvus, keha koosneb kolmest osast- pea(1p liitsilmi, suu, 3p suiseid, 1p tundlaid), rindmik(3 lüli, 3p tiibu, 3p jalgu) ja
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
· Suurimad: linnutiivad tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimese riideid. · Toituvad taimedest ja on taimekahjurid. ( röövikud). · Inimeste läheduses elavad: o Leedikud vastsed arenevad jahusaadustes, hallikad või pruunikad, koovad torujaid võrgendeid toiduainete sisse. o Koiliblikad röövikud toituvad villast ja sellest valmistatud esemetest, karusnahast; vastsed koovad võrgendiniidist torutaolise varjupaiga, lendavad veebruarist sügiseni Mardikad · Suurim rühm putukaid · Nende hulgas on rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu ja laibatoidulisi. · Asustavad maismaad ja vett · Paksud ja läikivad kattetiivad, nende all kilejad lennutiivad. ( kokku 4 paari tiibu). · Kõik ei lenda · Paks kitiinkest
kerge, teda ei ole hea kedrata, välja. Sobib pesta käsitsi, ei jäigem ja vanub kergesti ning tohi hõõruda ega väänata, intensiivsema koiliblikad võivad teda värviga, lihtsam kahjustada, värvutest esineb pesta kui teisi tal musta, kollakat ja halli. angoora küüliku villa tüüpe ja ei
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: ...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
