Ekvivalentne tala. 20. Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. 25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35
Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. (Vaata Joon. 9.2.). 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese ruumi vöörpiigi (fore peak). Ahtripoolseim veekindel pikivahesein moodustab ahterpiigi (after peak). Veekindlate põikvaheseintega on eraldatud masinaruumid, lastiruumid, tankid, kohverdamid (eraldab vee ja õlitanke), ja reisijate kajutid. Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse . Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B).
Need vaheseinad püütakse teha võimalikult kerged, ribidena kasutatakse väiksema profiiliga latti või pulbtala. Tihti valmistatakse neid vaheseinu kergsulamist. Viimasel ajal levivad aina rohkem volditud (gofreeritud) vaheseinad, mis ei vaja talastikku. Seega hoitakse kokku materjalis ja töökulus. Voltide suund valitakse põikvaheseinal olenevalt vaheseina kujust (enamasti vertikaalsed) ja pikivaheseinal enamasti vertikaalsed. 27. Süvatankid ja kohverdamid. Tankid ja tsisternid. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala,
esita nõudeid nende tugevusele. Need vaheseinad püütakse teha võimalikult kerged, ribidena kasutatakse väiksema profiiliga latti või pulbtala. Tihti valmistatakse neid vaheseinu kergsulamist. Viimasel ajal levivad aina rohkem volditud (gofreeritud) vaheseinad, mis ei vaja talastikku. Seega hoitakse kokku materjalis ja töökulus. Voltide suund valitakse põikvaheseinal olenevalt vaheseina kujust (enamasti vertikaalsed) ja pikivaheseinal enamasti vertikaalsed. 27. Süvatankid ja kohverdamid. Tankid ja tsisternid. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega.
Need vaheseinad püütakse teha võimalikult kerged, ribidena kasutatakse väiksema profiiliga latti või pulbtala. Tihti valmistatakse neid vaheseinu kergsulamist. Viimasel ajal levivad aina rohkem volditud (gofreeritud) vaheseinad, mis ei vaja talastikku. Seega hoitakse kokku materjalis ja töökulus. Voltide suund valitakse põikvaheseinal olenevalt vaheseina kujust (enamasti vertikaalsed) ja pikivaheseinal enamasti vertikaalsed. 27. Süvatankid ja kohverdamid. Tankid ja tsisternid. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala,
· eluruumideks (kajutid) Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks) Varude paigutamise ruumid · Kütusevaru hoidmiseks · Joogi- ja pesuvee hoidmiseks · Toiduvarude hoidmiseks · Kulumaterjalide ja varuosade hoidmiseks Ballasti jm mahutid (tankid ja tsisternid) · topeltpõhja tankid · piigid · pardatankid · tekialused tankid · süvatankid · kohverdamid Ruumide viimistlus peab olema hügieeniline, mitte liiga kallis, tuleohutu. Ta ei tohi väsitada silma oma ereduse ja läikivusega, ei pea koguma tolmu. Enamasti kasutatakse heledaid pastelseid toone. Mitmetekilistel reisilaevadel kasutatakse erinevatel tekkidel erinevaid värvide kombinatsioone, mis aitab reisijatel orienteeruda. Furnituuriks nimetatakse esemeid, mida kasutatakse ruumide, mööbli, illuminaatorite vormistamiseks
laeva ankruseadmed ja ka sildumiseks vajalikud seadmed. Uuematel laevadel on sageli vööris veekindel vahesein, mis tagab vööriga otsekokkupõrke-avarii ja vöörtäävi veealuse osa deformeerumise korral laeva pinnal püsimise. Kohustuslik on selline vahesein vööriustega parvlaevadel. Laeva ahtripoolse otsmise ruumi - ahterpiigi- moodustab ahterpiigi veekindel põikvahesein. Veekindlate põikvaheseintega eraldatakse masinaruum, lastiruumid,tankid, kohverdamid ja reisijate kajutid. Osa veekindlaid põikvaheseinu tehakse veel tulekindlateks. Tulekindlad ei ole vaheseinad, mis on tankide, piikide ja lastiruumide vahel. Lühidalt öeldes, vekindel vahesein ulatub laeva põhjaplaadistusest kuni peatekini. Allpool on vaheseinad paksemast metallist kui ülevalpool, sest alumistel tekkidel on vee surve tugevam kui laevaruumidesse satub vesi. Laeva vöör ja ahter lõpevad vastavalt vööri- ja ahtertääviga.
annaabi.ee 
