väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule. Tundide arv muutus, vene keele tunde toimus rohkem saksa keele tundide arvelt, kreeka keel muudeti fakultatiivseks aineks ning ladina keele õpetamist alustati alles 3.klassis. Õppetöö muutus elulähedasemaks kuid gümnaasium säilitas ikkagi klassikalise iseloomu. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 1912.aastal lisandus kohustuliku ainena sõjaline ettevalmistus, ning I maailmasõja ajal vähendati võõrkeele ja filosoofia eelkursuse tunde ning suurendati Venemaa ajaloole ja geograafiale pühendatud tundide arvu. Õppetööd iseloomustas formaalne ainekäsitlus ja tuupimine. Aastal 1907-1914 Nikolai I gümnaasiumis õppinud ja hiljem pedagoogina töötanud Ernst Nurm meenutab: „Ainult õpik, õpik!“ Tänu tuupimisele avaldas olukord negatiivset mõju õpilastele ning tänu sellele oli väljalangemine suur
Täiendav tingimus on täielk materiaalne vastutamine. Kui töötaja põhjustab mingisugust varalist kahju siis kui suurelt ja mil viisil saab tööandja kasjusid sisse nõuda. Isikut töölevõtte stuleks nõuda: tööraamatut, (töölepingu alusel töötamise põhidokumendiks on tööraamat, mida tööandja on kohustatud pidama kõigi põhitöökohaga töötajate kohta. See näitab avalikku teenistuses töötamist või ..), isikud peavad läbima kohustuliku arstlikku kontrolli, peab küsima ka haridust tõendavat dokumenti, alaealistelt on ka vaja vanema või hooldaja kirjalikku luba. Teatud piirangud on kehtestatud ka naiste töölevõtmisel (TLS §35, naisi on keelatud töölevõtta ning rakendada tervist kahjustavatel töödel ja allmaatöödel). Eelkõige on kaitstud rasedad ja ärjasünnitanud naised. Lähedastel sugulustel(vanemad, vennad-õed ja lapsed ja õiglastel(abikaasa ja abikaasa perekond) on keelatud töötada üksteise vahetus
· pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika · sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg · 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda · hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk · lisandus tüüfus ja düsenteeria · ohviks 70000-75000 inimest · Virumaa Palmse mõisnikud olid ainsatena abivalmid aitama põhjasõja mõju eesti rahvaarvule
Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus. Ideaalseks rahakordajaks nimetatakse sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöörväärtust. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Rahapakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustuliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad nimetatud finantshooba suhteliselt harva, kuna see avaldab rahapakkumisele otesest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustluslikul reservil on rahapakkumise kõrval ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata ehk garanteerida
19.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) 21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat
15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 18. Rahapoliitika olemus, eesmärgid
annaabi.ee 
