Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb patsiendile abi osutada
Kohtvibratsiooni tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Üldvibratsiooniks nimetatakse töötaja kehale edasi kanduvat vibratsiooni. Töötajal, kelle käed puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused (kohtvibratsiooni sündroom). Kohtvibratsioonist tulenevad terviseriskid mõjutavad paljudes tööstusharudes ja paljudel kutsealadel töötavaid inimesi. Hea juhtimisega saab vibratsiooniohtusid ohjata, riske vähendada ja tööd tõhustada. Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal kokkupuutel muutuvad sellised valud krooniliseks
on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit(nn. vesi põlves); 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit; 11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise
kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit; 4 Kutsehaigused ja tööõnnetused 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit; 11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades muu hulgas kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid. Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Tihti on esimeseks märguandeks tekkinud kahjustustest käte või jalgade "suremine", mis on põhjustatud veresoonte ja nende läbilaskvust reguleerivate närvide kahjustusest. Vibratsiooni mõju jätkumisel võib jäsemete liigutamine muutuda valulikuks, sõrmede tundlikkus kaduda, käed muutuda külmaks jne
sõrmede tundlikkus kaduda ja käed muutuda külmaks. · Vältimine hoida ära põrutusi, lööke, vibratsiooni üleandumine, ,,valgesõrmsus" kätele mõjuva vibratsiooni korral, mõõta vibratsiooni mõju. · Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus · Valgustihedus vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe E=/S (lx=lm/m²) Valguse ühtlus suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel Umin= Emin/Ekesk
Vältimine – hoida ära põrutusi, lööke, vibratsiooni üleandumine, „valgesõrmsus“ kätele mõjuva vibratsiooni korral, mõõta vibratsiooni mõju. Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus – Valgustihedus – vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe – E=Φ/S (lx=lm/m²)Φ/S (lx=Φ/S (lx=lm/m²)lm/m²)
annaabi.ee 
