nagu näiteks õpetaja Kornel. 3. Vali üks tegelassuhe ja kirjuta see lahti. Aarne ja tädi Ida Alguses said nad hästi läbi kuid kui Aarne hakkas rohkem õhtuti väljas käima, ta hinded langesid, ta ei kuulanud enam üldse tädi sõna, muutusid nende suhted väga halvaks. Nad ei saanud enam üldse omavahel läbi kuna Aarne polnud enam see, kes ta oli varem. Maia mõjus talle nii halvasti, et Aarne unustas iseenda probleemid ja kohtustused, mistõttu ta hinded nii tugevalt langesid ning suhted tädiga muutusid kriitiliseks. Tädi Ida ei olnud selline, kes ennast väga hästi kehtestada oskaks. Sellepärast ehk Aarne temaga nii halvasti käituski. Aarne ei osanud väärtustada tädi Ida sõnu ega head tahet. 4. Mis sulle raamatus meeldis ja mis sulle raamatus ei meeldinud? Mulle ei meeldinud peategelane Aarne. Ta oli väga kangekaelne inimene kel puudus igasugune motivatsioon ja kohusetunne
14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20
enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul
Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast. Nekrutite varustamine raha, teemoona ja riidevarustusega oli kogukonna kohustus. Mõisnikul õigus karistada allumatuid talupoegi nekrutiks andmisega. Nekrutivõtmistele lisandusid sõjaajal veel teenistus maakaitseväes, ka vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused. 1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas (kirikumaks). Passikorraldus Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses. 1889. kihelkonnakohtud ja adra-ning sillakohtud jälgisid passikorra täitmist ja pidasid ka passide registreerimis raamatuid.
eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. B) talupoegade elukorralduses – talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 17) MILLINE OLI MÕISATE REDUKTSIOONI TULEMUS? A) RIIGI SEISUKOHALT B) MÕISNIKU SEISUKOHALT A) Hea, kuna sai makse. Riigitulud suurenesid. Riik sai tagasi Liivimaast 5/6, Eestis üle poole. Liivimaal läks riigi kätte väga palju mõisaid B) Halb, sest pidid makse maksma. Mõisnik polnud nii tähtis kui rentnik. 18) SELGITA MÕISTE – AADLIOPOSITSIOON Saksa mõisnikud ehk opositsioon oli Rootsi kuninga vastane liikumine
Töölepingu sõlmimine, töötasustamine, töö- ja puhkeaeg, puhkused ja töösuhte lõpetamine - seda töösuhete valdkonnas peamist infot peab teadma iga ettevõtja. Ettevõtte tegevuse alustamisest tuleb teavitada Tööinspektsiooni, mis valvab töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, ning võtta töötajad arvele Eesti Haigekassas. 13.Arutle, millised kohustused, õigused, vastutus, mis kaasnevad juhi ametiga. Kohtustused on tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine. Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine. Kontaktide pidamine, info vahetamine Tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine, arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine. Otsuste tegemine
Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune: 1) Passiivne kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??) 2) Aktiivne kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24): a. Sellised kohustused, millest tuleneb kohustus saavutada mingi konkreetne tulemus (ja kui seda valmis ei saada, siis on see lepingu rikkumine) b. Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda tulemust ei saaavutata, pole tegemist kohustuse rikkumisega. Eelkõige käsunuslepingule iseloomulik.
Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune: 1) Passiivne – kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??) 2) Aktiivne – kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24): a. Sellised kohustused, millest tuleneb kohustus saavutada mingi konkreetne tulemus (ja kui seda valmis ei saada, siis on see lepingu rikkumine) b. Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda tulemust ei saaavutata, pole tegemist kohustuse rikkumisega. Eelkõige käsunuslepingule iseloomulik.
Järgnev periood tuleb üsna rahulik ja vaikne. Elatakse ikkagi mõisniku suva all edasi. Vitram on tõdenud, et vaatamata 1765. a määrustele saavutas pärisorjus oma madalseisu. Talupoegade problemaatika aktualiseerus uuesti 1780 aastate algul ja keskpaiku. Ajendiks saab 1783. a mais, kui viiakse sisse pearaha. Pearaha kehtestamine tekitab väga palju arusaamatusi, eelkõige talupoegade hulgas. Põhiliseks arusaamatuse aluseks on see, et järsku on päevakorrale tulnud kohtustused riigi ees (enne ainult mõisa ees). Just eramõisates. Paljud talupojad hakkavad asjast aru saama nii, et riigi maks on alternatiiv senistele mõisakoormistele. Loomulikult baltisaksa aadlikud seda niimoodi ei mõistnud. Talupojad keeldusid mitmel pool mõisatöödest, et nad ajavad nüüd asju ainult riigiga. Kui mõis sundis talupoegi edasi mõisakohustusi täitma, leiti, et nende kohtustus on suurenenud. Maksus suurus oli 70 kopikat (?).
annaabi.ee 
