*kodanike ei tohtinud ilma kohtupidamise süüdi mõista ega karistada *kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale *kujunes välja õigusteadus: -juriidiline terminoloogia -juristid Rooma ühiskond ja eluolu · Seisused *senatiaristokraatia suurmaaomanikud, riigiametnikud (tunnuseks purpurpunane triip) *ratsanikud tegelesid ka kaubandusega, määrati tegelema rahaasjade või kohtupidamisega *linnade käsitöölised ja vabad talupojad *poletaarid kindla elatiseta Rooma kodanikud *orjad · Perekond ja kasvatus *rangelt mehekeskne *naistel puudusid poliitilised õigused, võis osaleda pidusöökidel või külaskäikudel mehe kõrval *hariduse omandamine käis läbi isa käe läbi (7 aastaselt õpiti kirjutama) · Rõivastus ja toit *villane riie *pükste kandmine barbaarne *tuunika · Tooga *ainult avalikes kohtades
Sellega seoses suurt midagi ei muutunud: maad anti rendile tema endistele omanikele, keda ei peetud enam omanikeks vaid rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda
Õigus jaguneb: · Eraõigus o Tsiviilõigus Tööõigus Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus o Kaubandusõigus o Majandusõigus · Avalik õigus o Kirikuõigus o Riigiõigus (põhiseadus) o Rahvusvaheline õigus o Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud) o Kriminaalõigus Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid: · Riigivõimu ja üksikisiku suhted · Riigikorralduse põhialused · Õigusloome põhialused · Inimeste põhiõigused ja kohustused Usuvabadus
Üle 50 a. vanade Kaitseliitu astumine on vabatahtlik." (Kivirähk 1937, 43) 1920.aasta 1 veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125000 liiget. Kaitseliitlaste ülesanded olid sõja-ajal erinevad. Kaitseliitlased pidid täitma nii politseinike, vanglaametnike ja 4 piirivalvurite kohustusi, lisaks pidid nad ka võtma enda kanda erinevate riigiasutuste töö. Näiteks Kaitseliit viis ellu nii sundmobilisatsiooni, tegeles tagalas kohtupidamisega, rekvireeris rindele toitu ja sunnivilja. Tänu ülal nimetatud tegevustele ei olnud Kaitseliit peale Vabadussõda nii populaarne ja paljud inimesed lootsid organisatsiooni laialisaatmist. (http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=47) 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940 2. veebruaril 1920.aastal sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Peale seda asuti nii demobiliseerima nii sõjaväge kui ka Kaitseliitu
kohtunik süüdi ja teda karistati, 13 korral aga leiti, et kohtunik pole süütegu toime pannud või et tegu on aegunud. Menetletud asjadest 29 käsitlesid kohtuniku ametikohustuste rikkumist. Näiteks oli kohtunik põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua viivitanud asja menetle- misega, polnud kohelnud pooli võrdselt või täitnud kohustust olla hoolas, viisakas ja rahulik. Nendest asjadest 20 korral mõisteti kohtu- nik süüdi ning 9 korral mitte. Ülejäänud 13 asja ei seondunud kohtupidamisega, kohtunike eksimused jäid väljapoole õigusemõistmise sfääri. Neist 9 korral mõisteti kohtunik süüdi ja 4 korral mitte. Vt E. Andresen, T. Kotkas, P. Raadom, G. Suumann. Kohtunike distsip- linaarkomisjoni (või -kolleegiumi) otsused aastatel 19942006. Kättesaadav Riigikohtus. 29 Eesti kohtuniku eetikakoodeks. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=525 (28.03.2006). 30 RT I 1995, 16, 228; 2004, 22, 148. 31 H. Jõks
Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine – milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse. - Et teha selgeks, mis juhtus; - Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada; - Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks; - Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida; - Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone
Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse. - Et teha selgeks, mis juhtus; - Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada; - Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks; - Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida; - Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone
annaabi.ee 
