Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse,
Euroopa Kohus võib omal valikul igale üksikisikule, organile, ametiasutusele, komiteele võiorganisatsioonile igal ajal usaldada ülesande anda eksperdiarvamus. Tunnistajaid võib ära kuulata kodukorras sätestatud tingimustel. Kohtusse ilmumata jäänud tunnistajate suhtes on Euroopa Kohtul volitused, mis tavaliselt antakse kohtutele, ning ta võib määrata rahatrahve kodukorras sätestatud tingimustel. Euroopa Kohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks. Kohtuotsustele kirjutavad alla president ja kohtusekretär. Need loetakse ette avalikul kohtuistungil.Euroopa Kohus langetab otsuse kohtukulude asjus. Euroopa Kohus (European Court of Justice) Euroopa Kohus on liidu kõrgeim õigusorgan, mille otsused on siduvad nii liikmesriikidele,ettevõtetele kui üksikisikutele. Liikmesriikide valitsused nimetavad igast liikmesriigist ühe kohtuniku 6 aastaks. Kohtunikke abistavad 9 kohtujuristi.Euroopa kohus tegeleb laias
kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega. Meie käsitluses seondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. 3 Common law tunnistab pretsedenti kui üksikjuhu puhul tehtud otsust ôiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahenditest. Õiguse allikate liigituse aluseks vôib olla ka nende koht ôiguskorras lähtudes juriidilisest jôust
Olen veendumusel, et seksuaalse iseloomuga kuriteod on kuritegude seas ühed hullemad. See on ka üks põhjusi, mis otsustasin kriminoloogia referaadi teemaks võtta seksuaalsed kuriteod ja neid natukene lähemalt uurida. Ühtlasi paigutan endale selle referaadi koostamisega ka kaks suuremat eesmärki: üritan välja selgitada statistika abil, kui suur on Eestis seksuaalsete kuritegude tase ning mida tehakse Eestis ennetamaks seksuaalse iseloomuga kuritegusid. Toetudes statistikale ja tehtud kohtuotsustele püüan jõuda ka järeldusele, kas seksuaalse iseloomuga kuriteod on kasvava või kahaneva iseloomuga. Olen arvamusel, et Eestis kajastatakse vägistamisi ja vägistamiskatseid meedias üliharva. Need millegipärast kas vaikitakse maha või mingi muul põhjusel neist ei räägita avalikult. Ei ole loodud ei tugigruppe ohvritele ega ole ka eriti uurimustöid sel alal teostatud. Statistika on kuidagi ebamäärane ja paljuski lünklik.
Kohtute liigid – lühikirjeldus Saksamaa kohtusüsteem jaguneb üldkohtuteks ja erikohtuteks. Üldkohtute pädevus hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevust. Erikohtud on halduskohtud, maksukohtud, töökohtud ja sotsiaalkohtud. Lisaks erikohtutele on kehtestatud konstitutsiooniline kohtupädevus, mis hõlmab liidu konstitutsioonikohut ja liidumaade konstitutsioonikohtuid. USA kohtusüsteem Pretsedendiõigus, aga ka tänapäevane statuudiõigus, kujutab endast eelmistele kohtuotsustele toetumist käsitlevas kohtumenetluses. Sealjuures ongi kohtulahendid õigust loovateks allikateks. Kohtusüsteem on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust eraldatud. Seega on USA kohus iseseisev ega sõltu teistest võimuharudest. (Patterson, 2008, lk 403.) Ühendriikide kohtusüsteemi teeb omanäoliseks vandemeeste kasutamine kohtuistungil. Vandekohus aitab kohtunikel otsust langetada, samas ei ole vandemeeste
seaduseandja tahe. Objektiiv-teleoloogiline – milline olema peaks, tõlgendatava õigusnormi ja kehtiva õiguse suhe üldist tunnustust leidnud väärtushinnangutesse. Tõlgendamine ulatuse järgi: 1) Adekvaatne 2) Kitsendav 3) Laiendav Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi: 1) Ametlik – normatiivne ja kohtulik 2) Mitteametlik – nt õigusteadlaste kommentaarid kohtuotsustele Tõlgendusargumendid – tõlgendustulemuste põhjendamisel: Aarnio: 1. Semantilised argumendid – terminite tähendust puudutavad argumendid 2. Grammatilise 3. Loogilised – mõistete sisu puudutavad määratlused 4. Juriidilised - Seadus laias tähenduses – iga norm on suhtes teiste normidega, seega peab ka tõlgendus võtma arvesse normide süsteemiehitust - Süstematiseerimine
Ta koostas Corpus iuris civilis`e täielikud kommentaarid, mistttu kontsiliaatorite koolkonda vahel kutsutaksegi kommentaatorite koolkonnaks. 32. Kriminaalõiguse areng keskajalkeskaeg .. 5-15saj.. julmad karistused surmanuhtlus. 33. Common Law erinev tähendussisu, erinevate alguste võimalus. Common law erinevad mõistmised Common law ku i p re t s e d e n d i l e r a j a n e v a õ i g u s s ü s t e e m i ku j u n e m i s e t r a d i t s i o o n i l i s e k s a l g o r i t m i k s o n kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. common law allmõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega.. Meie käsitlusesseondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. Pretsedendiõigus Õiguse ajaloo enda käik näitab, et Inglismaa kohtunikel on ise tulnud välja töötada ja viimistleda enamusõigusemõistmise printsiipe. Common law jurist peab seega kõigepealt induktiivselt tuletama üldise
õiguserikkumiste puhul, teiseks siis, kui riigi kõrgeim kohtuinstants oli toiminud esimese astme kohtuna ning lõpuks siis, kui isik oli tunnistatud süüdi tema õigeksmõistmist vaidlustanud kaebuse alusel. Seega on alust väita, et PS 24 lg-s 5 sätestatu kohaselt on edasikaebeõiguse esemeline kaitseala tunduvalt laiem võrreldes EÕIK 7.lisaprotokolli art-s 2 sätestatuga. Eestis on tõlgendatud seda põhiõigust oluliselt laiemalt, tagades esiteks lisaks kohtuotsustele põhimõtteliselt ka kohtumääruste edasikaevatavuse ja teiseks põhimõtteliselt ka kohtueelses menetluses uurimisasutuste menetlusotsustuste edasikaevatavuse. Põhiseaduslik alus: RK PSJVK 18.juuni 2010.otsus 3-4-1-5-10: Põhiseaduse § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. (p 21) Edasikaebeõiguse tuum on, et
annaabi.ee 
