Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kohtuorganisatsiooni" - 7 õppematerjali

Referaat teemal-Marginalid-- Katarid-abilased
11
doc

Referaat teemal "Marginalid" - Katarid, abilased

jälile, paani paavstivõo, XII sajandi lõpul ja XIII sajandi algul aluse katoliku kiriku uuele organisatsioonile inkvisitsioonile*. 9 *Indulgents on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. *Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. See ladinakeelne sõna tähendab uurimist, juurdlemist. Keskajal mõisteti selle all katoliku kiriku politsei- ja kohtuorganisatsiooni, mida juhtis paavst isiklikult. Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid Rikides, kus ilmalikud võimud andis ikvisitsioonile vabad käed, tundsid inimesed selle salandusliku organisatsiooni ees lausa paanilist hirmu. Inkvisitsioon näis olevat kõikvõmas, teadvat kõike ja ohustavat igaüht. Kui ka inkvisitsiooni kätte saanud inimese ,,süüd" ei suudetud kindlaks teha, ei pääsenud kaebealune kahtluse alt ja elas alalises hirmus

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Eesti riigi areng
14
docx

Eesti riigi areng

11 määrustega. Dekreedid olid võimalikud ainult kaitseseisukorras, mis tähtajaliselt kuulutati välja vastavate seaduste alusel Riigikogu kinnitamisel. Seoses õigusriigi põhimõttega Ps rõhutas riigivõimu käsitsemisel kohturiigi printsiipe. Ps-e järgi Eesti vabariik ei ole ainult õigusriik, vaid eeskätt just kohturiik. Kohturiigi põhimõte väljendub kohtuorganisatsiooni eraldamises haldusest ja seadusandlusest, õigusemõistmise rajamises sõltumatuse ja monopoolsuse printsiipidele ning kõrgema kohtuvõimu käsitsemises kõrgema kohtuinstantsi enese kaudu autonoomsuse põhimõttel. Selliselt korraldatud kohtute olemasolus sisaldub kindel tagatis Põhiseaduse normistikele. Kui kohus ei oleks rajatud sõltumatusele, oleks Ps valitsuse ja seadusandja silmis tühiseks deklaratiivseks dokumendiks.

Õigus → Õigus
12 allalaadimist
Aastatöö teemal Bahai usk
37
doc

Aastatöö teemal Bahai usk

sünnitanud. Meeste ja naiste võimalused, õigused ja eelised peavad olema ühtlased. Kõik lapsed peavad saama põhikoolituse, kuhu kuulub mingi kasuliku elukutse, käsitöö vöi ameti õppimine. Kõik rahvad peavad koos vailima rahvusvahelise keele, mida kasutatakse oma emakeele kõrval; abikeel kõrvaldab valestimõistmised ja eelarvamused. Rahu tuleb kindlustada maailma kohtuorganisatsiooni ja kooskõlalise usundi kaudu. (MOBU 1967: 5) 2.1 Tõeotsimine Selleks, et hästi klaverit mängida, tuleb korrapäraselt iga päev harjutada. Et aidata üksikisikuid nende vaimses arengus, on Bahá'u'lláh andnud mõned seadused, nagu nõue iga päev palvetada, lugeda pühasid tekste ja mediteerida ning pidaga igal aastal paastu. Nendest tegevustest, nagu ka rühmanõupidamisest, saavad baha'id vaimseid suuniseid, mida teistes usundites jagavad

Teoloogia → Religioon
23 allalaadimist
Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
26
doc

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

(profülaktiline karistus), õiguste ajutine äravõtmine. Code civil on hilisemate täienduste ja modifikatsioonidega kehtiv ja kasutusel veel ka tänapäeva Prantsusmaal. Code Civil on romaani rahvaste ühine õigusallikas. 19.Vene õigus. Tatari võimu all olles seadus ja õigus ei arenenud. 17.saj esimene õiguse allikas- vene tsaar Aleksei Mihhailovits (II Romanov) lõi seaduste kogu- aluseks võeti Ruskaja Pravda. Siia kuulusid: kohtuorganisatsiooni seadus, kriminaal- ja protsessiõigus. Need ühendati ja loodigi esimene seaduste kogu. Peeter I lõi uue seaduste kogu 1716.a- sõjaväe artiklid. Aluseks võttis Rootsi sõjaväelise kriminaalõiguse. 19.saj oli Venemaal reformimise periood. Katariina II ajal alustati valgustusliikumise vaimus kriminaalõiguse ja kriminaalprotsessi laiaulatuslikke reforme. 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri-Euroopast.

Õigus → Õigus
274 allalaadimist
Euroopa ja Eesti õigusajalugu
34
doc

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

tasemele. Peale tatarlaste võimu langemist 15 sajandil kulus aega 1649 aastani kui Venemaal hakkas kehtima Lääne- Euroopa seadusandluse analoog. Tsaar Aleksei Mihhailovitsi poolt välja antud seadus näitab, kui mahajäänud oli Vene õigusareng Lääne- Euroopaga võrreldes. Tsaari poolt välja antud seadus koosnes nimelt Russkaja Pravdast võetud reeglite ja mitme spetsiaalseadusandluse segust, mis olid tekkinud pele tatari ikkest vabanemist ( nt. Kohtuorganisatsiooni seadus, kriminaal- ja protsessiõigus). See reeglite segu oli süstematiseerimata, samuti oli madal selle üldine kultuuriline tase. Karistused olid tihti julmad ja paljudel juhtudel pidi kohtumõistmise otsustama Jumalakohus. Peeter I valitsemisajal algas Venemaal lähenemine lääne õiguskultuurile. Peeter I võttis üle lääne ühiskonnale omased organisatsioonid, õigusreeglid ja riigi loomise tehnika. Tema eeskujudeks olid Hollandi ja

Õigus → Õigus
419 allalaadimist
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. 55 3. Määrus Määrus on seadusele alluv halduse üldakt. Teda iseloomustavad kolm eritunnust: 1) määrus on obligatoorselt üldakt. Ta peab sisaldama norme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Määrus on seega oma materiaalselt sisult legislatiivakt, materiaalne seadus, mille kaudu toimub positiivse õiguse loomine; 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Iseseisva kohtuorganisatsiooni olemasolu korral võivad määrusi kehtestada põhimõtteliselt ka kõrgemalseisvad kohtud. Sellisel juhul lahendatakse määrustega kohtuorganisatsiooni kuuluvate isikute teenistuslikke ja muid kohtusüsteemi internseid asju (mitte õigusmõistmise asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest

Õigus → Haldusõigus
201 allalaadimist
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. 55 3. Määrus Määrus on seadusele alluv halduse üldakt. Teda iseloomustavad kolm eritunnust: 1) määrus on obligatoorselt üldakt. Ta peab sisaldama norme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Määrus on seega oma materiaalselt sisult legislatiivakt, materiaalne seadus, mille kaudu toimub positiivse õiguse loomine; 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Iseseisva kohtuorganisatsiooni olemasolu korral võivad määrusi kehtestada põhimõtteliselt ka kõrgemalseisvad kohtud. Sellisel juhul lahendatakse määrustega kohtuorganisatsiooni kuuluvate isikute teenistuslikke ja muid kohtusüsteemi internseid asju (mitte õigusmõistmise asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest

Eesti keel → Haldusõigus
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun