sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Tallinna Halduskohtus on 18 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tallinna kohtumaja 15 kohtunikku 2) Pärnu kohtumaja 3 kohtunikku Tartu Halduskohtus on 9 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 6 kohtunikku 2) Jõhvi kohtumaja 3 kohtunikku Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute
registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks
nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud
millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. millel töötamise eelduseks on õiguse Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja õppesuunal vähemalt riiklikult halduskohtumenetluse kord on tunnustatud magistrikraad või sellele sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks vastav kvalifikatsioon; halduskohut, milles on kokku 28 kohtunikukohta. 2) kes on töötanud kohtunõuniku või Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kohtujuristina vähemalt kolm aastat; kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi 3) kes on sooritanud kaevata ringkonnakohtusse. kohtunikueksami või on sellest Kohtute haldamise nõukoda vabastatud.
Kohus põhiseaduses · Igaühe õigus pöörduda õiguste, vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §15 · Igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. PS §24 o Kui kohtuistung poel just kinnitatud kinniseks · Kohtuistungid avalikud. PS §24 · Igaühe õigus otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 Kohtusüsteem · Kolmeastmeline hierarhiline kohtusüsteem (kokku 247 kohtunikukohta): · I astme kohus: maakohus ja halduskohus o Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju ja haldusasju. o Lahendab kohtuvaidlusi, mille üheks osapooleks on riik o Menetleb isikute tsiviilvaideid · II astme kohus: ringkonnakohus o Menetleb I astme kohtuotsuste apellatsioone o Apellatsioonikohus maa-, linna- ja halduskohtu vaietele
nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on
apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste riigikohus kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud
annaabi.ee 
