koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et printsiip tähendab selgelt ainult seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kõiki isikuid, sõltumata selles, kas nad on võrdsed või ebavõrdsed pole võimalik võrdselt kohelda. .
kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.
Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik, kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud prokuröri abina, samuti isik, kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. II Astme kohtunik - Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. III Astme kohtunik - Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja
on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused – nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel 7. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult.
on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel 7. Informeerituse printsiip Õiguskaitseasutus peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse, sh. tõlke. 8. Kaitse õiguse printsiip Isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi, peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta, kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti
132 Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Maa- või halduskohtu ehk esimese astme kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab
annaabi.ee 
