Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik
kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) – küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Kohtueelne menetlus kriminaalasjades § 211 – kohtueelse menetluse eesmärk. Eesmärgiks on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks mud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustavat ja süüdistavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Siin väljendub ka kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte: uurimisasutus ja prokuratuur on vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses järjekorras on vaja kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks teha (3-1-1-103-13). Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213:
See teave võib põhineda mõne inimese kaebusel või sellise asjaolu tuvastamisel, mis annab alust kahtlustada kuriteo toimepanekut. Kriminaalmenetluse eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu on toime pandud, ning kui see leiab kinnitust, siis kas on piisavalt tõendeid kahtlustatavale süüdistuse esitamiseks. 2. Kohtueelse menetluse üldtingimused 211. Kohtueelse menetluse eesmärk (1) Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. (2) Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 212. Uurimisalluvus (1) Kohtueelset menetlust toimetavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse § 214
mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse. 132. Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes? Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikul, aga PS järgi pole ta kohtunik. 133. Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes? Ei 134. Kohtueelse menetluse mõte Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. 135. Kohtu kohustus lähtuda PS-st ja seadustest "Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. " - PS § 152 „Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” - PS§146 136. Kohtunikud distsiplinaar- ja kriminaalvastutus Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse
Kui kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, siis edastab ta kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt (v.t punkt 2.2). Kui kohtueelses menetluses ilmneb kriminaalmenetlust välistav asjaolu, siis lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. 2.2. Kohtueelse menetluse üldtingimused Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud ehk riigi kohus on tõe tuvastamine, st tuleb teha kindlaks, kas isik on süüdi või mitte. Eristatakse kolme liiki uurimisalluvust: * üldine uurimisalluvus – on antud Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. Nende uurimisalluvus piiritletakse Vabariigi Valitsuse määrusega;
tuvastada, on alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik (KrMS 269 lg 2). Alus in absentia menetluseks esineb juhul, kui eespool loetletud tingimused kumuleeruvad. Juhul, kui süüdistataval puudub võimalus uueks kohtumenetluseks, teeb EIK vahet 2 olukorra vahel: Esiteks, kui süüdistatav teadlikult hoidub kõrvale kohtust kohtuasja uut arutamist ei pea korraldama, sest süüdistatava kõrvalehoidmist kohtust saab tõlgendada oma õigustest loobumisena. Teiseks, kui süüdistatav jäi kohtusse ilmumata põhjusel, mis ei sõltnud tema tahtest peaks võimaldama süüdistuse uue kohtuliku arutamise.
annaabi.ee 
