Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Kohtusisese kohtuteenistujate ametikohtade loetelu ja jaotuse kinnitab kohtuesimees kohtudirektori ettepanekul. Kohtuteenistujate arv peab olema õigusemõistmiseks piisav. 19. Kohtuteenistuja teenistussuhe tuleb reguleerida avaliku teenistuse erisätetega, mis arvestavad õigusemõistmise erisustega ning on suunatud kohtuhalduse tõhusale toimimisele. 20. Kohtunikuabi, nõunik ja konsultant on erineva kvalifikatsiooni ja pädevusega kohtuteenistujad, kes toetavad õigusemõistmist. Nende staatus ja kvalifikatsiooninõuded peavad võimaldama neile senisest suurema vastutuse panemist õigusemõistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras. 21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ja kindlustama kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme
Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Kohtusisese kohtuteenistujate ametikohtade loetelu ja jaotuse kinnitab kohtuesimees kohtudirektori ettepanekul. Kohtuteenistujate arv peab olema õigusemõistmiseks piisav. 19. Kohtuteenistuja teenistussuhe tuleb reguleerida avaliku teenistuse erisätetega, mis arvestavad õigusemõistmise erisustega ning on suunatud kohtuhalduse tõhusale toimimisele. 20. Kohtunikuabi, nõunik ja konsultant on erineva kvalifikatsiooni ja pädevusega kohtuteenistujad, kes toetavad õigusemõistmist. Nende staatus ja kvalifikatsiooninõuded peavad võimaldama neile senisest suurema vastutuse panemist õigusemõistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras. 21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ja kindlustama kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme
KOHTU FUNTKSIOONID 1)Õigusemõstmise välised funktioonid · Täitevvõimu ülesanded · Registrite üidamine(nt kinnistusraamat,äriregister) · Hoolduse,eesktoste seadmine · Seadusandliku võimu teostamine · Seaduste kehtetuks tunnistamine põhiseaduslikkuse järelvalve raames · Tõlgendamine · Lünkade ületamine KOHTUNIKE STAATUSE · EESMÄRK-sõltumatud kohtud ja kohtunikud -kohtuhalduse probleem · AMETIKOHA KINDLUS -ametisse nimetamise protseduur,kus oluline roll kohtusüsteemil enesel,mitte täitevvõimul -eluaegsus,tagamaks erapooletust,kohustuslik Pensioniga,raske üleastmise korral vabastamine · TASU JA AMETIHÜVIDE KINDLUS · AMETIKOHTADE ÜHIÖDAMATUS · IMMUNITEET KOHTUNIKU SÕLTUMATUS MENETLUSOSALISEST 1)Õiglane menetlus(erapoletus ja sõltumatus konreetse kohuasja menetlemise)
Seega valitseb kohtuniku autoriteedi ja tema vastutavuse vahel teatud pinge, mida on võimalik lahendada eelmaini- tud meetmeid ja järelevalvevorme rakendades. Üks võimalik järelevalvevorm on kindlasti ka distsip- linaarmenetlus. Käesolevas artiklis analüüsingi kohtute üle teostatava kontrolli üht mõjusamat alaliiki teenistuslik- ku järelevalvet , keskendudes peamiselt kohtuniku distsiplinaarvastutuse menetlusõiguslikele küsi- mustele. Põgusalt peatun ka kohtuhalduse küsimustel, kuid nende põhjalikum analüüs ei ole käesoleva artikli teemaks. Artikli eesmärk on anda hinnang järelevalve regulatsioonile Eestis, tõmmata parallee- le varasema olukorra ja teiste riikide praktikaga ning teha sellest tulenevalt ettepanekuid ja järeldusi. 1. Kohtuhaldus ja teenistuslik järelevalve kohtutes Haldusõiguse teooria kohaselt on teenistusliku järelevalve teostamisel kõrgemalseisvatel ametiasu- tustel ja ametnikel õigus:
I ja II astme kohtunikud nim ametisse presidendi poolt. III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande. Kohtuniku kohustused: üldkohustus (ametikohustuse täitmine sõltumatult, erapooletult juhindudes seadustest), vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus, enesetäiendamise kohustus Kohtute haldus peab tagama: et oleks võimalik sõltumatult kohut mõista, kohtu tunnistajate piisav väljaõpe, õigusemõistmise kättesaadavus. Kohtuhalduse juhtorganiks: kohtute halduste... koosneb II liikmest, igast astmest kohtunikke, 2 riigikogu liiget, advokatuuri esindaja... Juhtumine käsikäes justiitsministriga. Nõukoda otsustab: kui palju on eestis kohtuid, kui palju kohtunikke ja nende piirkonnad, kohtute struktuur, nimetavad esimehe Kohtuteenistus: tegutsevad selle nimel, et kohtunik saaks rahulikult õigust mõista. Väärtegude menetlemine: väärteod on fikseeritud väga paljudes seadustes.
sõltumatuse võimude lahususe põhimõte, mis muudab kohtu sõltumatuks teistest võimuharudest. Kohtute seaduse järgi ei ole kellelgi õigust sekkuda õigusemõistmisse (§ 2 lg 2) ning kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele (§ 2 lg 3). Need sätted kaitsevad õigusemõistmist otsese välise sekkumise eest. Kohtute institutsionaalne 9 sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus. 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi põhimõte (PS § 10)
Sõltumatuse kahe tahu eristamiseni viib ka § 146 teise lause ja § 147 lg 4 võrdlemine, milles ühes räägitakse kohtu tegevuse sõltumatusest ja teises kohtuniku sõltumatuse tagatistest (kohtuniku sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 5–7). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda
Sõltumatuse kahe tahu eristamiseni viib ka § 146 teise lause ja § 147 lg 4 võrdlemine, milles ühes räägitakse kohtu tegevuse sõltumatusest ja teises kohtuniku sõltumatuse tagatistest (kohtuniku sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 57). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda
annaabi.ee 
