Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele
Lõunaeesti murre afrikaat esineb(tsiga,küdsa), larüngaalklusiil esineb(kala?), sage palatalisatsioon(kõik konsonandid), ks-ss(saassi), ksi-ts(üts,läts), psi-pts(lats), tk-kk/tsk(katski), kt- tt(kõtt), vokaalharmoonia(näta,terävä), erinevad vokaalid teatud sõnades(lahki, kõllane, mõts), kõrgenenud vokaalid nasaalide ees(timä,um), silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud(nagel), järgsilbi o(jano,tego), valdav i-mitmus(puil), illativ -he,-de(kohtude,kohtuhe), inessiv -n,-h,- hn(jalan,jalah),keskvõrre -mb(suuremb), pöördelõpud puuduvad(tii anni, tii annassi), da- infinitiiv(tuvva, istu), domineerib i-lihtminevik(ma võti, ta elli) Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused südaeestis sisekadu, lõpukadu, i-e diftongides, vokaalharmoonia puudub, vältevaheldus esineb, ng:ng:lõng:lõngad, palatalisatsioon, gbd vokaalide vahel(tuba), illatiivis geminatsioon(tuppa). Kirderannikul sisekadu
Ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Eesti kohtusüsteem. Lk 122-125 Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuteks on 4 maakohut, mis lahendavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning 2 halduskohut, mis tegelevad avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste jt haldusasjadega. Teiseks asmeks on apellatsioonikohus ehk ringkonnakohtud, kus vaadatakse läbi vastavasse tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtude lahendite edasikaebused. Kolmas aste on Riigikohus, mis vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras, lisaks teeb põhiseaduslikkuse järelvalvet, esimees on Märt Rask. Euroopa Nõukogu. Mitte ajada segamini Euroopa Liidu Nõukoguga. ENi kuulub pea 50 riiki Euroopast ja Aasiast ehk siis tegu on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille põhilisteks tegevusvaldkondadeks on inimõigused, haridus, kultuur ning sotsiaalsed ja keelelised õigused.
Põhiseaduslikud garantiid peavad tagama indiviidi arengu ja tema õigused. Riigiõiguslike piiridena nimetatakse veel kolmikmõju, st riigi, üksikisikute ja ühiskondlike institutsioonide omavahelist vastastikust mõjutamist. Siin avaldavad mõju nii seadused kui ka vastastikused huvid, motivatsioon ja stiimulid. Riigiõiguslikuks piiriks on ka võimu mõjupiirkonna jagunemine riigiorganite – eelkõige parlamendi, valitsuse ja sõltumatute kohtude vahel. Seda nimetatakse ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe põhimõtteks. Just sellel põhines Euroopa edu. Rea valdkondade valitsusest (suhtelise) sõltumatuse põhimõte on terves maailmas juba aastakümneid esile kutsunud teravaid vaidlusi. Üldiselt ollakse siiski veendunud, et otsuseid tuleb langetada seaduste, mitte aga ametimeeste suva järgi. Arvatakse, et ühiskond on tunduvalt
· Järgsilbi o kadunud: janu, tegu · Järgsilbi o: jano, tego · Mitmuse nom d: kalad · Mitmuse nom larüngaalklusiil/-t/-de: kala?/kalat/kalade · valdav de mitmus: puudel · valdav i-mitmus: puil · illatiiv sse: kohtusse · illatiiv: -he / -de/ (-se): kohtude/kohtuhe · inessiiv s: jalas · inessiiv -n/-h/-hn: jalan/jalah/jalahn · translatiiv ks: aleviks · translatiiv s, -st: alõvis, alõvist · keskvõrre -m: suurem · keskvõrre -mb/-mp/-p: suuremb/suuremp/suurep
Seadusandja on kohustatud otsustama kõik olulised küsimused riigis. Mis on oluline? Olulised on eelkõige põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused. Täpsustused võib delegeerida täitevvõimule. Seadusliku aluse põhimõte igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus, need tulenevad kõigist põhiõigustest. Kaasuse lahendamisel alustatakse kõige alumistest aktidest, põhiseadus jääb viimaseks. Madalama õiguse kohaldamise prioriteet. Sõltumatute kohtude poolt tagatav õiguskaitse Kohtute garantii §15 lg1 Kohtu poole pöördumine tähendab, et on õigus asi läbi vaadata sisuliselt. Väike individuaalkaebus võib minna igasse kohtusse ja nõuda seal mingi normi PS vastaseks tunnistamiseks. See peab toimuma mõistliku aja jooksul. Kohtu sõltumatus §146, §147 1. Kohtuniku sõltumatus ta saab oma otsuseid teha südametunnistuse järgi 2. Kohtu süsteem peab olema sõltumatu võimude kolmikjaotus 3
annaabi.ee 
