Ühiskonna arvamus on tekkinud eelkõige teadmatusest ning huvi puudumisest. Taolise ennatliku arvamuse, pidada kohtunikku karistajaks, on ühiskonnale üldjuhul sisendanud meedia. Tänapäeval pole mingi probleem kedagi läbi ajakirjanduse maha teha. Rahvas on mugav, kergesti mõjutatav ning läheb üldjuhul kõige sellega läbimõtlematult kaasa. Õigluse eesmärgiks ei ole ilmtingimata kohtulik karistus. Karistatavat valdavad üldjuhul ka süümepiinad. Kohtunik teeb vastavalt kohtuasjale ning vajadusel kasutades südametunnistust, õiglase otsuse. Edaspidine on juba karistatava enda arusaam asjast. Üldjuhul satutakse kohtusse ju karistatava enda süü tõttu. Sellepärast ei näe ma ka alust, milleks panna süü ja halvustada kedagi, kes teeb vaid oma igapäevast tööd, mida iga teine lihtkodanik ei suudaks. Meie ühiskond peaks austama niivõrd väärikat tööd eelkõige juba seetõttu, et karistatav saab kätte õiglase karistuse ning sellega kaasneva õppetunni
4. Tegevusetuse vaidlustamise hagi Asutamisleping nõuab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teeksid teatud otsuseid teatud tingimustes. Kui nad seda ei tee, võivad liikmesriigid, ühenduse teised institutsioonid ning (teatud tingimustel) eraisikud ja ettevõtjad esitada kohtule kaebuse, et see kuulutaks rikkumise ametlikult õigusrikkumiseks. Kuidas on korraldatud kohtu töö? Europa Kohus Kohtuasjad registreeritakse ning igale kohtuasjale määratakse ettekandja-kohtunik ja kohtujurist. Järgnev menetlus koosneb kahest staadiumist: kirjalikust ja seejärel suulisest. Esimeses etapis esitavad kõik kaasatud pooled kirjalikke seisukohti ja kohtuasja ettekandja- kohtunik koostab ettekande, milles teeb nendest seisukohtadest ja kohtuasja taustast kokkuvõtte. Siis algab teine etapp: avalik istung. Istungid võivad toimuda kolme-, viie- kuni
võib kohus jätta menetlusse võtmata, või kui see on kogemata menetlusse võetud , saab hagi jätta läbi vaatamata. DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE Dispositiivsuse põhimõtet on võimalik vaadata koos menetlusökonoomiaga, st pooltel on õigus ise menetlust käsutada, sh võib näiteks hageja hagist loobuda või kostja hagi õigeks võtta. Juhul kui pooled on vaidluse lõpetanud, ei ole kohtul enam kohustust asja menetleda ja lõpplahend tuleb kohtuasjale poolte tahte alusel. Pooled võivad teha ka uue kompromisslepingu, mille õiguslikud alused on uued. -8- TSIVIILKOHTUMENETLUS KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui see on seaduses selliselt sätestatud (TsMS § 3 lg 1 ja 2). Kui lapse seaduslik esindaja
asutamislepingute artikkel, võib ta kuulutada õigusakti kehtetuks. 4. Tegevusetuse vaidlustamise hagi Asutamisleping nõuab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teeksid teatud otsuseid teatud tingimustes. Kui nad seda ei tee, võivad liikmesriigid, ühenduse teised institutsioonid ning (teatud tingimustel) eraisikud ja ettevõtjad esitada kohtule kaebuse, et see kuulutaks rikkumise ametlikult õigusrikkumiseks. Kuidas on korraldatud kohtu töö? Kohtuasjad registreeritakse ning igale kohtuasjale määratakse ettekandja-kohtunik ja kohtujurist. Järgnev menetlus koosneb kahest staadiumist: kirjalikust ja seejärel suulisest. Esimeses etapis esitavad kõik kaasatud pooled kirjalikke seisukohti ja kohtuasja ettekandja-kohtunik koostab ettekande, milles teeb nendest seisukohtadest ja kohtuasja taustast kokkuvõtte. Siis algab teine etapp: avalik istung. Istungid võivad toimuda kolme-, viie- kuni kolmeteistkümneliikmelistes kodades
Näiteks, kuidas Riigikohus on tuletanud menetlusökonoomia põhiseadusliku järgu, on järgmine mõttekäik: „Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine on PS XIII ptk-s väljenduv põhiseaduslik õigusväärtus, mis suudab tagada kohtupidamise mõistliku aja jooksul ning seeläbi ausa kohtupidamise ja isikute õiguste parema kaitse. Kohtute menetluslik tõhusus on oluline nii kohtusüsteemi funktsioneerimiseks tervikuna (kohtute üldise töökoormuse seisukohalt) kui ka igale kohtuasjale mõistliku aja jooksul lahendi tagamiseks (kohtuasja menetlemise pikkus, väljendatud õiguses oma kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul Euroopa inimõiguste konventsiooni art 6 lg-s 1).” (RKPJKo 09.04.2008, 3-4-1-20-07, p 19.) Korra on Riigikohus käsitanud põhiõiguse piiramiseks sobiliku põhiseadusliku väärtusena ühiskonna õiglustunnet (RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69-03, p 29). Mis tahes tunnet on siiski raske pidada põhiseaduslikku järku õigusväärtuseks
rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Mindi kohtusse. Kõrtsis rääkis A kuidas P tegelikult põllule sai. Nad läksid kaklema. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu
Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks ja siis veel lastele emaks ja ka perenaiseks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Rääkis ka et kui mees poleks komistanud oleks ta surnud arvatavasti olnud. Mari mõtles hetkeks isegi et nii oleks võinudki minna siis oleks asjad teisiti- järgmisel hetkel oli ta aga rahul et asjad nii läksid. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks ja kõigil oleks võrdsed õigused ja neid koheldakse samamoodi kui tema omi
saanud seda tunnitada. Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju. XXI Mari jäi rasedaks - Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks ja siis veel lastele emaks ja ka perenaiseks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Rääkis ka et kui mees poleks komistanud oleks ta surnud arvatavasti olnud. Mari mõtles hetkeks isegi et nii oleks võinudki minna siis oleks asjad teisiti- järgmisel hetkel oli ta aga rahul et asjad nii läksid. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks ja kõigil oleks võrdsed õigused ja neid koheldakse samamoodi kui tema omi. Nad läksid peale jutuajamist koos
Eelkõige tuleb siin vaadata seda, kuidas on äratundja oma otsustust põhjendanud - kui palju ja milliseid tunnuseid on ta välja toonud. Käesoleval juhul on M. Ong selgitanud vaid seda, et autojuht oli keskealine ja hallika peaga. Sellest tulenevalt ei saa M. Ongi kohtuvälises menetluses antud ütlusi lugeda usaldusväärseks tõendiks. 3-1-1-114-04 p 12 (menetlusrikkumise sihilikkuse tähendus) Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-137-03 vahendusel Strasbourg'i Kohtu poolt 12. juulil 1988. a kohtuasjale Schenk versus Sveits tuginevalt on ringkonnakohus nimelt rõhutanud, et EIÕK art 6 ei sätesta tõendite lubatavuse tingimusi ja et ka menetlusõiguse normide rikkumisega kogutud tõendid võivad teatud juhtudel avalikust menetlushuvist lähtuvalt olla vastuvõetavad. Eelnimetatud põhjustel käsitleski ringkonnakohus ka oma 12. aprilli 2004. a määruse alusel prokuröri poolt korraldatud uurimistoimingutega saadud faktilisi andmeid kriminaalasjas lubatavate tõenditena.
annaabi.ee 
