naerma. Kus iganes Ott Sepp on mänginud, olen naerma pahvatanud. Seetõttu kaldun arvama, et asi on inimesese meisterlikuses. Siin näidendis ta peegeldas tsiklimehe elustiili ning hiljem segaduses dzentelmeni. Mulle meeldis, et tsiklimeest mängis ta üpris stereotüüpselt ning paisutas ülegi nahkpükse kandvate meeste käitumist ning mõtteviisi. Teises pooles suutis ta säilitada oma teatud kohmetuse, samal ajal kandes ülikonda. Kahjuks oli tema osa üpris lühike. Peaosa mänginud Jüri Lumiste kehastas meeleheitlikut raamatupidajat, kes vahete-vahel ajas hirmu nahka, sest oma ,,Mina maksan, mina saan." olemuse ja äkiliste vihapursete tõttu jättis meeleheitlikult haavatud mulje. Väga köitvaks sai rollist välja tulemine, mis väljendus selles, et näidendi sisesest näidendist tuldi hetkeks välja ning kiideti, laideti, eluteatri üle. Lumiste näitemäng
neid, kes arvasid, et tegemist on äärmiselt sümpaatse inimesega. Lõuna politseprefektuuri liiklustalitluse esindaja Antud politseiniku puhul oli näha, et tema oli äärmiselt kohmetunud ja seda ilmselgelt karja tudengite tõttu. Ta zestikuleeris väga elavalt ning seljatagant oli näha, et ta vahetas pidevalt jalga, millele toetus ehk üks pool kehast oli lõdvaks lastud. Kui ta käed olid parasjagu paigal, siis ta toetas need kõnepukile. Tema kohmetuse reetis koheselt ära see, kui ta kõndis puki poole ja käega üritas lipsu pinget kaela ümber vähendada. See reetis, et tal hakkab palav, lips poob teda ja et ta sooviks parema meelega, et see kõik oleks juba möödas. Ta üritas rääkida üpriski kiiresti erinevalt teistest, kuid arvatavasti oli tema jaoks see kõige keerulisem, kuna ta pidi meenutama asjaolusid täpselt ning kirjeldama rikkumist ja selle käiku
Nii nagu Eesti tarbija (,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda... 1 7. Mitu sidesõna kõrvuti: ja et, ning kui, ega siis, kuid et jt - tava ei luba panna koma sidesõnade vahele. 8. Kui aga ja vaid on rõhumäärsõnad, siis koma nende ees ei ole: Soe tee mõjub aga kosutavalt. Probleem on aga selles... Tema on minu kohmetuse üle alati vaid muianud. 9. Öeldis võib mõnel juhul olla ka da-tegevusnime kujuline ja komakasutus on vaba. Me oleme mõelnud(,) kus hoida raamatuid. Poiss mõtles(,) kuidas ülesannet lahendada. Seda on kergem ütleda(,) kui teha. Ei saa jätkata teisiti(,) kui ainult õhku kinni hoides. Meil ei jäänud muud üle(,) kui tagasi minna. (Vrd Meil ei jäänud muud üle, kui
viimase ees vabandada. Viisakas komme nõuab tervitamist ka siis, kui kohtutakse ühe inimesega päeva jooksul mitu korda. Käeulatamine tervitamisel Kätlemisel sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, jälgitakse, et käte kohtumisel tervitajate peopesad kokku puutuksid, ning pigistatakse kergelt teineteise kätt. Tervitatava kätt ei tohiks väga kiiresti haatata ning pigistada, sest siis ei jõua peopesad kohtuda ja pigistatakse vaid teise sõrmi. See võib aga tervitatavas kohmetuse või ebameeldiva tunde tekitada. Tervituseks ulatatav käsi ei tohiks olla lõtv. Viisakal tervitamisel ei tohi käepigistus olla valus, loid, kauakestev ega väga raputav. Daamide sõrmustatud käe pigistamisel tuleks olla ettevaatlik, sest suured kividega sõrmused võivad daami kätt vigastada või haiget teha. Sobiva tugevuse ja kestvusega käepigistuse peab igaüks ise leidma. See aga on juba iseenda ja tervitatava tunnetamise küsimus ning seetõttu ka suhtlemisel oluline tegur.
* Armastus, see on alaline, tugev ning terve närvide erutus; ta arendab vaimseid ning kõlbelisi jõude. Kes pole tundnud, kuidas armastus ergutab kõiki inimese jõude, see pole tundnud ka tõelist armastust. (N. T?ernõ?evski) * Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. (B. Pascal) * Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) * Armastajad märkavad oma armastatu puudusi alles siis, kui võlu on juba lõppenud. (La Rochefoucauld) * Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar. (J. Barrie) * Armastuses pole võimalik midagi ette kavatseda. Ta on nagu mõni jumalik võim, mis mõtleb ja tunneb meie sees, hoolimata meie tahtest. (G. de Sta?l) *
tõelist armastust. (N. Túernõúevski) 17 · Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. (B. Pascal) · Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) · Armastajad märkavad oma armastatu puudusi alles siis, kui võlu on juba lõppenud. (La Rochefoucauld) · Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar. (J. Barrie) · Armastuses pole võimalik midagi ette kavatseda. Ta on nagu mõni jumalik võim, mis mõtleb ja tunneb meie sees, hoolimata meie tahtest. (G. de Staël)
raskest hoobist rabatud, maha tuikus. Äkiline, hirmus viha süttis noore mehe südames põlema, viha, mis muud ei tahtnud kui vihaalust sedamaid pihuks ja puruks lüüa. «Sulased, appi!» hüüdis ta valjusti ja langes 82 nagu kalju, mis mäest alla veereb, selle ratsalise kallale, kes isa oli maha löönud. Ta haaras raudsete rusikatega mehe käsivarrest ja rinnust kinni, kiskus ta ühe raksuga sadulast välja ja sõtkus oma jalge alla. Teised jäid imestuse ja kohmetuse pärast kangeks, kui seda Kalevipoja tegu nägid. Vana Vahuri jõud uinus pojapoja käsivartes ja ärkas alles nüüd ähvardavalt. Enne kui poolsurnud junkru seltsimehed kohmetusest jõudsid toibuda, kiskus Jaanus junkru mõõga välja, astus paar sammu tagasi ja hüüdis müriseva häälega: «Mis te tahate, inimesed, et te kui röövlid siia sisse tungite?» Vihast punase näoga, piitsa käes vibutades ratsutas Oodo otse Jaanuse ette, kes põrmugi ei
annaabi.ee 
