madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal suupilli mängimas, et piimvalget madu näha. Jaanilaupäeva õhtul läks nooruk jälle pärnapuu poole ja nägi kaugelt valgust, kuid lähedale jõudes polnud puu all ei tuhka ega süsi. Suupilli mängides ilmus välja madu, kelle silmad särasid -see oligi see eemalt nähtud valgus. Enne keskööd läks madu kivi alla ja pärnapuu hakkas kohisema. Äkki ilmus kauni lumivalges riides naisterahva kuju kui ingel Pärteli ette ning palus, et poiss tema peale armu heidaks ja ta nõidusest päästaks. Nõiutu rääkis noormehele, mida see tema päästmiseks tegema peab. Pärtlile tuli meelde õnnemunake ja ta võttis selle välja. Samas tuli madu kivi alt välja ja enne, kui poiss märkas, pistis neiu munakese maole suhu ning nõidus oligi murtud. Pärtel abiellus kauni neiuga ja sai kogu tema riigi ja vara endale. Ja nad elasid õnne
Rahvapärimused Vaida küla all kopeldes asunud endistel aegadel suur kõrge metsasalk või hiis. Hiie ääres olnud suur pärn ja all allikas, mida inimesed nimetanud ohvri – ja terviseallikaks. Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis hakanud hirmsasti mühisema ja kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuulest, vaid hakanud iseenesest mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja mühisemine ära. Seda allikat on käinud praeguse aja vanemad inimesed kaevamas ja leitudki raha. Seda ei tea, kus raha on jäänud Hiie asemel on praegu mets ja teda nimetatakse hiieks (Jüri 1939)³° Seal Vaitas Päärna talu taga oli üks mets ja see oli püha mets ja see hüüti hiis või kuda need vanasti
Asju ja olendeid väljendavad tuletised (-i, -e) Rühma või kogu väljendavad tuletised (-stik, -stu) Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-) Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu) Omadussõnade tuletisliited: -ne, -lik ja line Tegusõnatuletus: Põhjuslikkus: -ta (lõpe-ta-ma), -nda (suure-nda-ma) Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili)
kahjurivaba. Kannatab suurepäraselt heitgaase. Miinused- raske saada tihedat, ühtlast hekki, nõuab reeglipärast, tugevat lõikamist. Kipub alt jääma hõredaks. Aroonia viljadel on mõned unikaalsed omadused. Nimelt on neis 2...3 korda rohkem joodi, kui teistes tuntud puuviljades või marjades. Samuti ei ole talle vastast P rühma vitamiinide osas. Aroonia vilju (ka mahla) on väga kasulik manustada juhul, kui sinu vere kolesterooli tase on kõrge, ja vererõhk kipub kõrvu kohisema panema. Sealjuures on omapärane see, et normaalse rõhuga inimestel arooniate söömine vererõhku ei alanda. Arooniate manustamine tuleb kasuks radioaktiivse kiirituse kätte jäämisel, verejooksude puhul, neeruhaiguste korral jne. Enne arooniate regulaarsele söömisele asumist vestle siiski oma perearstiga - neid ei maksaks tarbida, kui sul on maohaavandid, gastriit ja veel mõned muud haigused aroonias peitub peaaegu samasugune ramm nagu astelpajus. Arooniamarjad mõjuvad
Luuletus on kirjutatud vabavärsis. Stroofe on 3 ja igas salmis 5 värssi. Salmides on umbes võrdselt silpe. Kõnekujundi analüüs 1. Epiteet- hella käega; närlendav nöör; helkpilklev tulekaar. 2. Võrdlus- tõusis kui tõemeel; kaardus kui karjatus vaikusse; armastus, mis kerge nagu surm. 3. Metafoor- klaasajastu koridor; nooljas leekkeel; küsimussammastik; 4. Isikustamine ehk personifitseerimine- linn, mis ühel hetkel ärkab, möirgab, lööb kui kohisema; süü seisis, selge ja sale, ta ees ning sirutas käsi; pimedus embab ta keha. 5. Sümbol- loorber- kuulsus; kõrb- tühi ja lootusetu; ma mõtlesin maast, kuhu janunen jõuda- mõeldakse surma. 6. Allegooria- metsloom, sa oled olnud mulle vend, kui kilgates mu peale peeti jahti, su kiskjakoopas kodus tundsin end; 7. Vastandväljendus- pime päev; tõeluse südamikku sügavalt, lähedalt; 8. Metonüümia- Süü seisis selge ja sale, ta ees; Lausekujundid
2. Osaalus, kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Sel ajal tekkis mul uusi mõtteid. Aluseta laused: Alus puudub lausest järgmistel juhtudel: 1. Kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Näide: Elatakase ainult kord. 2. Kui öeldiseks pn ühepöördelisel kasutatav verb. Ühepöördeline verb väljendab isikulise tegumoe kolmanda isiku vormiga umbisikulist tegumoodi. Näide: Suurets pingutusest hakkas kõrvus kohisema. Varutud toidust jätkus terveks nädalaks. Seda asja tasub veel vaadata. 3. Kui vormilt personaalne ehk isikuline öeldisverb käskiva kõneviisi teises või tingiva kõneviisi kolmandas pöördes väljendab sisult umbisikulist tegumoodi. Näide: Kui õige läheks kinno. (tingiv) Mine tea, mis sellest asjast veel võib tulla. (käsiv) Lähevad kinno. (alus on juurde mõeldud ,,nad lähevad") Sihitis:
või luba meil siis kasvada kusagil mujal, et me ei näeks inimeste põlglikke pilke." Jumalanna vastas oma armsatele lilledele: "Ei mu kallid lapsed, mitte selleks pole ma teid pannud sahisevate kõrte sekka, et te inimestele mingit kasu peaksite tooma. Teie ülesanne on palju tähtsam kui te arvate või inimene oletab: te peate olema suure rahva viljakõrte hingekarjaseks. Seepärast ei pea teie nii nagu kõrred kohisema ning kummardama oma raskeid päid maa poole, vaid vastupidi te peate vabalt ja lõbusalt õitsema ning vaikse rõõmu ja vankumatu sümbolina vaatama otse üles, igavesti sinise taeva, jumalate asupaiga poole. Seepärast on teile antud ka sinine preestrirüü. Ja olgu teil kannatust kui saabub viljakoristuse aeg, lõigatakse kõrred maha ja siis äratate teie kõikide tähelepanu. Naised punuvad teist endale pähe pärgi või kinnitavad teid rinnale."