PROOSALUULET Turgenev ,,VARBLANE" Väike noor varblane oli pargialleel, ümber noka kollane laik, pea udusuil. Ta oli pesast välja kukkunud. Koer Trestor jooksis linnukesele appi, ent varblane läks turri ja kohevile, ise südantlõhestavalt ja haledasti säuksudes. Kutsusin koera enda juurde tagasi ja läksin edasi. Tundsin aukartust südames. Armastus on tugevam kui surm ja surmahirm. Ainult armastus on see, msi elu hoiab ja edasi viib. ,,KÜNNIS" Kõrge künnise ees seisis noor vene neiu. Ta tahtis astuda üle künnise. Künnise sees ootab teda ees külm, nälg, vihavaen, teotus, põlgus, ülekohus, vangipõli, haigus ja koguni surm. Tüdruk teab seda ja tal on ükskõik
Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile, et näeb palju suurem ning ümaram välja, kui ta tegelikult on. Kui emaslinnule isane meeldib, ajab ka tema oma suled puhevile ning seisab isaslinnu kõrvale, isane aga kostitab teda toiduga ning ulatab talle kingitusi, milleks võib olla oksake või puukooretükike. Niisugune rituaal kordub mitu korda .Siidisaba pesa näeb välja nagu sambla või rohukõrtega vooderdatud kausike. See paikneb 3-15 meetri kõrgusel maapinna kohal, enamasti samblaga kaetud puuoksal
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas. - Tuvid keerutavad sellepärast, et neid stimuleerib vastassoo esindaja lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on
pole ühesugused. Punakuklaliste hulgas on osa pruunipäiseid. Need on selle aastased pojad, kes on peaaegu vanalinnu suurusteks sirgunud. Kui kuulate tähelepanelikult, siis märkate, et uhke kluugutamise asemel nad hoopis piiksuvad. Seevastu kevadeti on sookurgedel kange tantsuhimu. Kui neid keegi ei häiri, moodustavad nad tihti ringi ja alustavad hüpeldes ja tiibu lehvitades tantsu. Aegajalt viskavad pea kuklasse, tiivad ja suled tõusevad kohevile ja siis kaigub kaugele uhke trompetihüüd. Niisugust hüüdu võib kuulda üksikutel vesistel aladel ka hiljem, kui rändlinnud meilt juba ammu lahkunud on. Nii tervitavad päikesetõusu need vähesed sookured, kes meil Eesti pesitsevad. Sookurepaar on harjunud omaette elama. Midagi kahtlast märganud sookurg libistab end pesalt ja hoidudes maadligi nagu luuraja sõjamängus, roomab vaikselt pesalt eemale. Alles
äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti
kehatemperatuuriga võrdne. Hüljestel on nahaaluses koes palju veresooni, mille abil saavad nad oma kehatemperatuuri väga täpselt reguleerida. Nagu me oleme juba näinud, nõuab endotermide soojusisolatsioon külma kliima puhul metaboolse soojuse toodangu suurenemist proportsionaalselt temperatuurilangusega. Mõned linnud kasutavadki seda mudelit, kuid on linde, kes sellest hälbivad. Temperatuuri alanedes muutub osade lindude katete soojusjuhtivus – suled aetakse kohevile. Endotermid kuumas kliimas: Suured loomad soojenevad kiiremini ja jahtuvad aeglasemalt kui väikesed, see tuleb keha pindala ja massi suhetest. Kaamel saab kasu juba sellest, et ta on suur. Kui kaamel kasutaks oma keha jahutamiseks vett, kuluks seda umbes kaks korda vähem kui inimesel. Soojusmahtuvus peegeldub kehatemperatuuri tõusus. Normaalse kaameli kehatemperatuur kõigub keskmiselt kahe kraadi piires – 36 kuni 38 °C. Kuid kui kaamel ei saa juua, on ööpäevased
kasuta ta tasakaalu hoidmiseks saba, vaid ainult jalgu. Toitub teinekord ka maapinnal. Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad. Lindude toidulaudu külastades on nad agressiivsed ning ajavad teised linnud sealt minema. Talviti liigub tihti tihaseparvedes puult puule lendamas ja toitu otsimas. Pereelu. Puukoristajate paaritumismängud algavad märtsis. Isane valib territooriumi, kaitseb seda teiste isaste eest ning emase meelitamiseks ajab end kohevile, saba lehvikusse ning näitab oma külgi ja tiivaaluseid. Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse. Emane muneb pessa 68 muna, haudumine kestab 1318 päeva. aastaselt. Puukoristajatel on aastas 1 kurn, harva, kui esimene kurn hävib, ka 2 kurna. Toidulaud. Puukoristaja toitub putukatest, seemnetest ja pähklitest. Arvukus. Eestis pesitseb 2050 tuhat paari, Euroopas 7,519 miljonit paari. Varblane Eestis võib kohata aasta läbi põldvarblane
Ebavõrdsete asendite puhul on ka suhete ebavõrdsus eeldatav (seisev või uhkes suures tugitoolis istuja omab enam võimu kui madalamal seisja. Igasugustel teenindusaladel puututakse kokku ka meeste ja naiste vaheliste suhetega, on kasulik ära tunda nn. võrgutuspoose, millega antakse märku sellest, et on teist sugu tähele pandud. Kõige paremini iseloomustab sugudevahelist käitumist loomariik. Niisamuti nagu linnud saputavad oma sulgi ja ajavad end kohevile, teeb ka inimene, astudes lähemale vastassoo olendile kohendab pintsakut, korrastab juukseid, lipsu jne. Märgates vastassoost inimest, hakkab tööle siseregulatsioonimehhanism, mille tagajärjel süda hakkab kiiremini ja jõulisemalt verd pumpama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad selle tõttu pingule rasvad "surutakse" lihaste vahele, meestel väheneb õllekõht, lihased tekivad kohtadel, kus neid eeldatakse olevat,
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 77 Suhtlemisvahendid Igasugustel teenindusaladel puututakse kokku ka meeste ja naiste vaheliste suhetega, on kasulik ära tunda nn. võrgutuspoose, millega antakse märku sellest, et on teist sugu tähele pandud. Kõige paremini iseloomustab sugudevahelist käitumist loomariik. Niisamuti nagu linnud saputavad oma sulgi ja ajavad end kohevile, teeb ka inimene, astudes lähemale vastassoo olendile kohendab pintsakut, korrastab juukseid, lipsu jne. Märgates vastassoost inimest, hakkab tööle siseregulatsioonimehhanism, mille tagajärjel süda hakkab kiiremini ja jõulisemalt verd pumpama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad selle tõttu pingule - rasvad "surutakse" lihaste vahele, meestel väheneb õllekõht, lihased tekivad kohtadel, kus neid eeldatakse olevat, naistel kerkib rinnapartii, sääred
mugavalt. Ta tantsis, keerles ja tiirles vanal pärsia vaibal, mis lohakalt ta jalgade alla oli heidetud, ja iga kord, kui ta särav nägu keerutusel mööda vilksatas, pildus ta oma suurtest mustadest silmadest välkusid. Kõigi pilgud tema ümber olid pingul, kõigi suud lahti; ja tõepoolest, kui ta nii tantsis kuljustrummi saatel, kaks ümarat ja puhast käsivart üle pea sirutatud, ise peen, habras ja elav nagu herilane, seljas voltideta 58 kuldmiidriga kirju undruk, mis kohevile läks ja aegajalt ta saledaid sääri näha laskis, õlad paljad, juuksed mustad ja silmis tuli -- siis tundus ta tõesti üleloomuliku olendina. «Tõepoolest,» mõtles Gringoire, «see on salamander, näkineid, jumalanna, see on menaad!» Sel silmapilgul läks üks «salamandri» palmikuist lahti ja mingi kollane vasklitrike veeres maha. «Ah ei,» ütles ta, «see on mustlastüdruk.» Illusioon oli kadunud. Tütarlaps hakkas uuesti tantsima
annaabi.ee 
