Sellest järeldame, et a) Tüdruk avaldab kokkupõrke ajal suuremat jõudu b) Poiss valdab kokkupõrke ajal suuremat jõudu c) Tüdruku kiirus oli enne põrget suurem d) Poisi kiirus oli enne põrget suurem 7) Jõumoment mingi punkti suunas on suurim, kui a) Jõud on rakendatud sellele punktile võimalikult lähedale b) Jõud on rakendatud sellest punktist eemale (?) c) Jõuvektor on risti sellest punktist jõu rakenduspunkti viiva kohavektoriga d) Jõuvektor on pralleelne sellest punktist jõu rakenduspunkti viiva kohavektoriga 8) Tõukejõudude töö laengutevaheline kauguse suurenemisel on a) Positiivne b) Negatiivne c) Null 9) Kui kehale mõjub ainult üks jõud, mis teeb negatiivset tööd, siis keha kineetiline energia a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 10) Seadus, mis väidab, et tehtav töö on alati väiksem kui soojusmasinale antav energia, nimetatakse a) Energia jäävuse seaduseks
4 0 4 9 10 9 r laengutevaheline kaugus r = r . Laengutevahelisedr mõjud toimivad elektrivälja kaudu, mida iseloomustatakse elektrivälja r F tugevusega E = - see on vektor, mis on samastatav ühikulisele proovilaengule q r mõjuva jõuga. Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: r r 1 q r r r E= e r , kus e r = - kohavektori suunaline ühikvektor. Punktlaengute süsteemi 4 0 r 2 r elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga r r (superpositsiooni printsiip): E = Ei . i
S i V 2 2 1 C C 0 = 8,85 10 -12 4 9 10 N m 9 2 N m2 Elektrikonstant on homogeense välja võrdetegur. Punktlaengu, laetud sirgjuhtme, tasandi, erinimeliselt laetud tasandi ja sfääri elektriväli? Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: E=1qer/40r2 Lõputu laetud silindri väli E(r)=1/2 0* /r Ühtlaselt laetud tasandi väljas on tugevuse suurus mistahes kaugusel ühesugune E=/20 Kahe erinimeliselt laetud tasandi piirkonnas on liituvad väljad ühesuunalised, mistõttu resultantvälja tugevus on E=/0 Sfääriline pind, mille r < R , ei sisalda laenguid, mistõttu E(r)=0 . Seega ühtlase pindtihedusega laetud kera sisemuses väli puudub.Väljaspool seda pinda on väljal
võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Hetkkiirus näitab, kui kiiresti keha liigub antud hetkel. Keskmine kiirus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud nihke ja ajavahemiku suhe. Hetkkiirus ja keskmine kiirus on võrdsed siis, kui on tegemist konstantse kiirusega, sest siis on kiirus kogu aeg samaväärne ning seetõttu ka hetkkiirus ja keskmine kiirus samaväärsed. 4. Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus? Kuidas on seotud kiirendus kiiruse ja kohavektoriga? Kiirendus on võrdne ajaühikus toimuva kiiruse muutusega. Hetkkiirenuds näitab, kui kiiresti kiirus antud hetkel muutub. Keskmine kiirendus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud kiiruse ja ajavahemiku suhe. Kiirendus on kiiruse tuletis aja järgi ning kiirus on kohavektori tuletis aja järgi. 5. Tuletada valem, kuidas sõltub kohavektor ajast, kui liikumine toimub konstantse kiirendusega. ⃗v =∫ ⃗a dt=⃗a ∫ dt =⃗a t + ⃗ v0
t3 x = 2t 2 + , (m) 6 Näide 4.2 t Punktmass massiga 2 kg liigub jõu F = 10 - 2t ; 2sin mõjul. Punkti algasend on 2 määratud kohavektoriga r0 = ( 3;2 ) , algkiirusvektor v0 = (1;0 ) . Leida punkti liikumise võrrandid. Lahendus Kuna tekstis liikumise tasapinna kohta midagi öeldud ei ole, siis oletame, et punkt liigub maapinna tasapinnal. Seega peale antud jõu F teisi jõudusid ei mõju. Siin on tegemist kahedimensionaalse juhtumiga ja ülesande tekstist selgub, et jõu F projektsioonid maapinnal asuvatele koordinaattelgedele x ja y on Fx = 10 - 2t , (N)
Mo= ± Fh 41. Mida nimetatakse jõu F õlaks punkti O suhtes ja millal on see 0? Punktist O jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku h nim jõu F õlaks punkti O suhtes. Jõu õlg on 0 siis, kui jõu mõjusirge läbib punkti O. 42. Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu F moment punkti O suhtes. Teha ka joonis. Moment on risti nii jõu, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis läheb punktis O jõu F mõjupunkti. O r P FP 43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44
Mo= ± Fh 41. Mida nimetatakse jõu F õlaks punkti O suhtes ja millal on see 0? Punktist O jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku h nim jõu F õlaks punkti O suhtes. Jõu õlg on 0 siis, kui jõu mõjusirge läbib punkti O. 42. Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu F moment punkti O suhtes. Teha ka joonis. Moment on risti nii jõu, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis läheb punktis O jõu F mõjupunkti. O r P FP 43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44
gravitatsioonivõimet. Inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu). Raske ja inertne mass on ekvivalentsed; pole olemas füüsikalist eksperimenti, mis võimaldaks nende vahel vahet teha. Loeng 6 · Pöörlemisvektorid: pöördenurk, jõumoment, nurkkiirus ja -kiirendus. Pöörleva keha pöörlemistsenter on määratud kohavektoriga (pöörleva keha asukoht ruumis), pöörlemistelg aga sellest punktist lähtuva sirge pöörlemisvektoriga, millega saab edasi anda kogu pöörlemisvõrrandi. Selleks on vaja suurust: pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks
annaabi.ee 
