Tagasihoidlikul hauakivil on luuletaja nimi ja tema luuletus ,, Klassikalised roosid". Igor Severjanin on Eesti esimene tuntud tõlkija vene keelde. Tema sulepliiatsile kuulub esimene vene keelne Eesti luule antoloogia. Ligi viisteist aastat elanud Toilas Vene poeedi mälestus jäädvustati 2015. aastal viie tänavapingiga, millest igaüks kannab ühte salmi tema luuletusest ,, Toila". Siit Petrogradi on kakssada Ja jaama seitse versta maad, siin on nii kerge luuletada, siin kuusemetsad kohavad! Siin pleegib eha põhjamaine, kui pärlitoone merre kaob, Ja helistades lauge laine siin kõrge kalda juurde vaob. Kui võlujooma peekril huuled, kui merineitsi nõidust joon,- mind ära teinud Toila tuuled, siin laulavad mets, merevood. Teil'tere, spott ja lõhekala, teokarbid kirjud rannal maas ja hääled, eemalt kostvad ala, ja sina, minu kallis laas! Mul ammu meeles Toila väike, näen unes tihti Eestimaad! Oo süda! Meri! Mai! Ja päike! Ja Toila kuused kohavad!
silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad, Kaasik kaunis jõe kaldal. Haavad aias kohavad. Kuusk ja lõhmus, põlist põlve Jutustamas; künnilind, Kes end toming’ õite varju Peitsid, kohutasin sind. Aitäh! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Haava https://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=4&obj=works&awid=45 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=760 https://www.ut.ee/verse/index.php?&m=authors&aid=4&obj=poems&apid=1337 https://www.ut.ee/verse/index.php?&m=authors&aid=4&obj=poems&apid=1315
* Võõras ei tohi koort näha, siis ei lähe ta kokku. * Sool sabata silk, vaeslaste või. * Tõest räägib igamees; igamehel ise tõde. *Ööl on üheksa poega. * Jää vagaks, laps, siis jumal sinuga. ¤ Mõni huvitav väljend või mõte * Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab. * Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres. * Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu
Luulenäide • Sügisemaru Marie Under Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus, kohutab tigedalt lindusid pesas, karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule
3. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord, küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd. PÕDRA MAJA Prantsuse lastelaul, eesti keelde tõlkinud N. Laanepõld Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab: Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. "Kopp, kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees!" "Jänes, tuppa tule sa, anna käppa ka!" KEVADEL Viis Eesti rahvaviis, sõnad K.A.Hermann & P.Tekkel 1. Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. 2. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes. NUKU HÄLLILAUL P.Üllaste 1. "Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, uni on sulgend linnukse suu. Väsind su väiksed jalad ja käeksed...", nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka:
äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes 10 Laul päikesele Ernest Enno Laulu tahan sinule laulda, kevade armastus, elu sätendav saladus, valguse valguste tuline meri, päike. Maa mängib sinu ümber igavese armastuse kujunemises; tuli ja vesi, õhk ja muld sünnitab sinu kiituseks elavaid sõnu; tuhanded metsad kohavad, tuhanded veed vulisevad, lugemata linnud hõiskavad, lugemata lilled õitsevad sinule, päike, sinule, valgus; miljonid südamed õhkavad mures ja sina vaigistad neid oma armastuses, Miljonid hinged otsivad igavest kodu ja sina annad neile oma jäädavuse lootuseks; miljonid vaimud lendavad, uurides igavikkude ruumi, mõõtmatuse saladuste poole, ja sina, päike, jätad neile oma tõe valguseks.
KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. ME LÄHME LILLI NOPPIMA, KES HAKKAB PÄRGA KÖITMA? KAS, ARMAS SÕBER TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 46 KUS KLAPERDAB VESKI SAKSA RAHVALAUL · KUS KLAPERDAB VESKI JA KOHAVAD VEED, KLIPP-KLAPP, SEAL JÕE ÄÄRES MÖLDER TEEB ÕHTUNI TÖÖD, KLIPP-KLAPP. ME RUKKID KÕIK JAHUDEKS JAHVATAB TA, ET LEIVAJÄRG SALVEDEST OTSA EI SAAKS. KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! · KUI KEERLEVAD RATTAD, SIIS TÄHENDAB SEE, KLIPP-KLAPP, ET KOTTI SAAB PÜÜL NÕNDA VALGE JA PEEN, KLIPP-KLAPP. SIIS SAIAPÄTS LAUAL ON LÕHNAV JA SOE, TÄIS MAGUSAID KOOKE KA PAGARIPOED.
annaabi.ee 
