Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.kiirem saakloom jääb ellu. Olelusvõitlus-isendi sõltuvus tema ellujäämist takistavatest teguritest.n.kiskjad piiravad saakloomade arvukust. Paleontoloogia.teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma, kasutades selleks fossiile.Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud organismidel pole fossiile säilinud
sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 3. Olelusvõitlus organisimide sõltuvus biootilistest (konkurendid, haigused, vaenlased) ja abiootilistest (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus) teguritest. 4. Mis on looduslik valik? Idividuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses on looduslik valik. See muudab populatsiooni järglaspõlvkodandade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate sageduse langust. 5. Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Valiku nimetus Eelistatud fenotüüp või Toimimise tingimused Tagajärg tunnus (valikutegur) Stabiliseeriv Väljakujunenud Püsivad Tunnused muutuvad isendid. keskkonnatingimused. vähe.
LIIKIDE TEKKIMINE Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltesse, anda
paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest, mis võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased) kui ka abiootilised(temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Looduslik valik muudab populatsiooni järglas põlvkondade geneetlist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebasoodsate langust. Paljude lahksuguliste loomade populatsioonides toimib peale tavalise loodusliku valiku veel suguline valik, mis kujundab sugupoolte vahelisi erinevusi. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel eri viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb välja kujunenud kohastumusi
Seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Individuaalne geneetilistest erinevustest tulenev edukus olelusvõitluses. Organismide sõltuvus biootilistest ja abiootilistest teguritest nim. Darwin olelusvõitluseks. Looduslik valik muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate langust. Edukuse hindamine toimub fenotüübi järgi. Suguline valik kujundab lahksuguliste loomade sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist avaldub looduslik valik kolmel viisil: 1
Needi hüpoteesi kohaselt võib ka ilma päiskiviliikideta süsteem lõppeda katastroofiga. Võrreldakse lennukiga neete ükshaaval ära kiskudes. Alguses ei juhtu midagi, piisavalt kaua tehes, kukub tiib ära. 44. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Kohasus on evolutsioonilise teooria tsentraalne termin. Vaadeldava isendi, seega ka genotüübi suhteline panus järgnevatesse põlvkondadesse. Paljunemisedukuse lühiajaline mööt. Looduslik valik on kohasemate ellujäämine. Elukäigutunnused organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver (millisesse elujärku koondub suremus) 45. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus;
midagi, võtad 2 ikka midagi. Kuid mingil hetkel kui piisavalt ära võetud, tekib katastroof. R. Thom. Joonis. Liikide arv seotud mingi funktsiooniga. Looduskaitse Eestis on inimene mõjutanud liigirikkust positiivselt, muidu oleks kogu ala kaetud metsaga. Suur osa liigirikkusest koondunud avamaale. Globaalses skaalas on asi vastupidi. Inimene on kiirendanud väljasuremist umbes 10 kordselt. Evolutsiooniline ökoloogia Hutchinson võtab Darwini idee hästi kokku. Survival of the fittest kohasemate ellujäämine. Keskkonna jaoks kohasemad jäävad ellu. Kohasus on vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõta saaks kas suguküpsete järglaste arvuga või järglasi saanud järglaste arvuga. Toimub keskmise kohasuse suurenemine. Evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Evolutsiooniline võidurelvastumine kus pidevalt püütakse üle trumbata võimalikke vaenlasi ja oma populatsiooni konkureerivaid genotüüpe. Red Queen efekt selleks,
samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine.
,,Kulukuse" põhjus on nendes teooriates erinev. Fisheri teooria eeldab päritavat varieeruvust isastele omase puude tunnuses; Emased valivad pikasabalisi, sest muidu oleks nende lühikesesabalised pojad (sest tunnus on päritav) paaritumisest tõrjutud. Zahavi teooria eeldab päritavat varieeruvust üldises kohasuses (saba pikkus võib olla keskkondlikult mõjutatud, pikk saba on ainult muidu kohastel isastel). Emased valivad puudega isaseid sest kohasemate isaste järglased on kohasemad. Mõlema teooria kohaselt, mida pikem saba, seda uhkem ( emaste valik on tunnuse suhtes piirväärtuseta). 15. Kui üks isane suudaks viljastada mingis liigis kõik emased, siis miks ei anna vanemad palju tütreid ja vähe poegi? Ehk siis - miks ka tugevalt polügüünsetes populatsioonides jääb sooline suhe enam-vähem 50:50 juurde? Igal isendil on üks isa ja üks ema. Kõrgematel selgroogsetel (imetajatel ja lindudel) sõltub
koostis. Populatsioonis sünnib rohkem järglasi, kui keskkond võimaldab ning seega osa isendeid hukkub. Kuna järglaskond on geneetiliselt heterogeenne, mis avaldub nende fenotüübilises erinevuses, on osal järglaskonnast suuremad eeldused ellu jääda ning paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukamate genotüüpide osakaal ning väheneb vähemedukamate oma. Vastavat protsessi nimetatakse looduslikuks valikuks. Looduslik valik on looduses toimuv protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas üleelamises ja paljunemises ning vähemkohaste variantide eliminatsioonis antud ökoloogilistes tingimustes. Loodusliku valiku tähtis komponent on kohasus (ingl. k. fitness) w, mis iseloomustab indiviidi võimet oma geene järglaskonda edasi kanda. Kohasuse väärtuse leidmiseks võrreldakse indiviidi järglaste arvu populatsiooni keskmisega. Mida suurem on kohasuse väärtus, seda suuremad on organismi reproduktsiooni võimed.
annaabi.ee 
