puhul on hea muidugi see, et need laiendavad silmaringi, aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Sellele vaatamata on "Keisri hull" üks Eesti tuntumaid romaane maailmas. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde. Raamatut ja näidendit on omavahel väga hea samastada, näidend annab veidi visuaalsema ja selle aja kohasema ettekujutuse, kuigi õhustik, mis Jaan Kross raamatus juba lugejale lõi on ka lavastajale jäänud samaks, sest mina tundsin näidendit vaadates suhteliselt sama õhustikku , mida raamatut lugedeski ja ka arvamus sellest teosest jäi üldraamides samaks. Enda seisukohalt võin öelda ,et raamatut lugedes sain isiklikult teosega parema kontakti ja selle raamatu erinevad tahud ja ideed jõudsid minuni paremini raamatut käes hoides, kui saalis istudes ja ,,Keisri hullu" näidendina vaadates.
ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes
väljendamine on tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Seega viib parem emotsioonide tajumine ka paremale mõistmisele ning väljendamisele ja vastupidi. Saarni ja Harris (1989) oletavad samas, et emotsioonide väljendamine eelneb emotsioonide mõistmisele (laps nutab ka enne seda, kui mõistab kurbuse kontseptsiooni). Ladd (2005) kirjeldas erinevate uurimuste kokkuvõttena, et lapsed, kes emotsioone paremini ära tunnevad ning neile kooskõlalisemalt reageerivad, on suhtlusolukordades kohasema käitumisega ning neil on väiksem risk sotsiaalseks tõrjutuseks. Selle kinnituseks leidsid Edwards, Manstead ja Mac Donald (1984) 4-5-aastaste laste uuringu põhjal, et lapsed, kes suutsid paremini tõlgendada näoväljendusi, olid 1-2 aastat hiljem kaaslaste hulgas populaarsemad. Mitmed uurijad (Cole, 1986; Lewis, Stanger & Sullivan, 1989) on kirjeldanud laste emotsionaalseid reageeringuid erinevates olukordades ning näidanud, et 3-4-aastased lapsed oskavad juba varjata oma pettumust (nt
seas üha enam kasvav umbusaldus mõisnike ja kohalike ametivõimude vastu. Ka riigivalitsus pidas uusi seadusi, eriti Eestimaa oma, puudulikeks. Kuna Eesti talurahvaseadusi võrreldi peaaegu alati Liivimaa talurahvaseadustega, siis seekord leiti, et 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus on palju konservatiivsem, puudulikum ja talupoegadele kahjulikum.22 Seetõttu nõudis keiser põhjendatult kõigi Eesti talumaade hindamist ja uue kohasema regulatiivi väljatöötamist. See käsk andiski Eesti aadlikele tõuke kaotada talurahva pärisorjus. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus kehtis 40 aastat ehk kuni järgmise talurahvaseaduseni, mis võeti vastu 1856. aastal. Agraarreformi küsimus Eestimaal algatati juba 1839. aasta maapäeval, kuid enne kui sellest algatusest sai uus talurahvaseadus, möödus 17 aastat.23 18 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 112. 19 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 113.
käitumist, tagades seda, et ideaali ja tegelikkuse lahknevuse tunnetamine soodustab meil teatud eesmärgi saavutamist. Need kolm mina on komplementaarsed. Instrumentaalne mina annab infot selle kohta kuidas maailm meie suhtes reageerib, ootuste mina selle kohta, kuidas meie ise maailma suhtes reageerime ja seiremina annab infot sellest, kuidas meil teatud ihade ja nõudmiste rahuldamise osas läheb. Iga mina aitab meil antud tingimustes kõige kohasema tegutsemisviisi valida ning soodustab ellujäämist. Mina kaks aspekti William James eristas "mina" (I) ja "ise" (me). Deci & Ryan (1991) iseloomustasid neid kaht aspekti vastavalt kui toimekat alget ja ühiskondlike väärtuste hoidlat. Mina hoidlafunktsioon hõlmab väärtusi (nt perekonda, õiglust) ja jagatud ning regulatiivseid protsesse, nagu püsivust, reeglite järgimist ja agressiivsusest hoidumist. Me internaliseerime nii väärtusi kui regulatiivseid protsesse, sest vajame
- karistavat isikut hakatakse kartma ja see võib tuua endaga kaasa palju soovimatuid negatiivseid tagajärgi - karistamine võib viia karistatava enesehinnangu alanemisele ja sellega tema sotsiaalse elu paljude aspektide negatiivsemaks muutumisele - karistus iseenesest ei pruugi anda karistatavale informatsiooni temalt oodatava alternatiivse, kohasema käitumise kohta. 3.3. Kinnituse kavad Kinnituse kava (reinforcement schedule) viitab soovitud käitumise sagedusele ja/ või ajale/ kestusele. Käitumine, mida kinnitatakse iga kord peale selle ilmnemist, kulgeb pideva kinnituse kavas. Kui käitumist mõnikord kinnitatakse aga alati mitte, esineb käitumine osalise kinnituse kavas. Osalise kinnituse efekt (Humpreys, 1939): Osalise kinnituse kavas sooritatud reaktsioon on
annaabi.ee 
