Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson Eesti esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE).Mille moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord
Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks
Surma sai 94 inimest, vigastatuid üle 200. 17. oktoobri manifest. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, õigus luua organisatsioone. Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE) liberaaldemokraatliku reformipartei, pidas kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ja talupoegade maavalduste suurendamist kiriku-riigimaade arvel. Mõju oli suurim Tartus ja L-Eestis. ,,Teataja" üritas ebaõnnestunult luua erakonda. Eesti sotsiaaldemokraadid P.Speeki ja G.Asti asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mis eitas VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes Eestile Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega
Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal- demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut.
tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17.oktoobri manifest - sellele kirjutas alla Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone (oktoobri manifest on revolutsiooni tulemus). Revolutsiooni tulemused - loodi esimene legaalne poliitiline partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 (37-45) : Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917 tsaar Aleksander II loobus troonist selle tulemusena, võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Erinevalt 1905 rev-st domineerisid nüüd vene keel ja mõttelaad. 2. Märtsil arenes tööseisakutest välja 20000 inimesega streik, ühinesid veel madrused ning suunduti
Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. (oktoobri manifest ongi revolutsiooni tulemus) *Revolutsiooni tulemused- loodi esimene legaalne poliitiline partei-Eesti Rahvameelne Eduerakond- Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Lk. 37-45 (Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917, 26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon, 30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine, Ajutine Maanõukogu (Maapäev), eesti keel asjaajamiskeeleks, 1. Eesti Polk, Eestimaa Sõja-
annaabi.ee 
