keemilised protsessid Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus - isiksuse omadused taanduvad kahele mõõtmele: ekstravertsus - introvertsus ja neurootilisus - emotsionaalne stabiilsus (H. J. Eysenck) Iseloomujoontel põhinev lähenemisviis: SUUR VIISIK (Big five) (R. R. McCrae, P. T. Costa) Baastendents ajas suhteliselt püsiv iseloomujoon, mis määrab viisi ja suuna, kuidas mõelda, tunda ja käituda Iseloomulikud kohanemused baastendentside ja keskonnategurite kokkupuutel tekkinud, elu jooksul omandatud oskused, harjumused, hoiakud SUUR VIISIK: 1. Neurootilisus: soodumus kogeda negatiivseid emotsioone, (hirm, kurbus, süü, viha), soodumus emotsionaalseks häirituseks (depressioon, vaenulikkus, madal enesekontroll) 2. Ekstravertsus: soodumus kogeda positiivseid emotsioone, aktiivsus, seltskondlikkus, enesekindlus;
(Loodusliku valiku vormi näide) G. Populatsioonile või liigile kasulike tunnuste kooskõlastumine elukeskkonna Tingimustega on suunav valik. 22. Tõmba õigele variandile ring ümber! 22.1. Kohastumine/ kohanemine on organismirühmade / organismi pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse, näiteks lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksete asumisel veest maismaale 22.2. Kohastumise/ kohanemise tulemusena tekivad organismidel kohanemused / kohastumused, näiteks ujunahkade areng kahepaiksete jäsemetel 22.3. Kohastumine/ kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tingimustele, näiteks hemoglobiini sünteesi intensiivistumine inimesele kõrgmäestiku tingimustes 22.4. Kohastumine/ kohanemine seisneb organismi mittepärilikes / pärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 22.5. Kohastumise/ kohanemise tulemuseks on kohanemus / kohatumus, näiteks
- sarrustusskeemide muutumine – - enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – - kumulatiivne järjepidevus – - sotsiaalne küpsus – - kaasvastutus (corresponsive principle) IX LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) • Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? • Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). • Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et „Suur viisik“ kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. • Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et „suure viisiku“ omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna sarnased
- J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus. S: Markus, H. R., & Kitayama, S. (2010). Cultures and selves: A cycle of mutual constitution. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 420430. Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) · Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? · Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). · Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et ,,Suur viisik" kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. · Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et ,,suure viisiku" omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna sarnased
hukkuvad koos rakuga - vastupidiselt tüüpilisele malaaria infektsioonile, kus nad eelnevalt küpsevad ja juba küpsenutena hävitavad ise erütrotsüüdi ning infitseerivad koha järgmise erütrotsüütide populatsiooni. Seega - meil on siin tegemist suurepärase näitega evolutsioonilisest kohanemisest - kuradit aetakse välja peltsebuliga. Et see näide on pärit elust, siis saab ka formaalsete matemaatiliste näpuharjutuste kõrval kontrollida ka mudeli tegelikku töötamist. Olgu kohanemused: genotüüp AA AS SS kohanemus 1-s 1 1-t kus A geeni sagedus on p ja S sagedus q. Genotüüpide suhteline sagedus täiskasvanute jaoks oleks siis p 2(1 - s): 2pq : q2(1 - t). Kui poleks selektsiooni - kui valitseks HWT (s = t = 0), siis avalduksid genotüüpide sagedused väga lihtsalt. Me teame eelnevast, et selektsioon rikub HWT
väärtust arvestades. Nt lotoga võitmisel madal ootus aga kõrge väärtus. Albert Bandura arvab, et inimese käitumist määravad sisemised (kognitiivsed) ja välimised (sotsiaalsed) tegurid. Lisaks veel vastastikune determinism, enesetõhuses (uskumus endasse, motivatsioon) ja mudelõppimine (sotsiaalne õppimine). 5. Evolutsiooniline lähenemine isiksusele 6. Viie faktori teooria (Suur Viisik): baastendentsid, kohanemused, seadumused 7. Viie faktori teooria: seadumuste hierarhilisus 8. Viie faktori teooria: isiksuseomaduste stabiilsus/muutlikkus ajas 9. Enesehinnang On hinnang inimese enda väärtuste kohta 10. Isiksusepsühholoogia: isiksusehäired 26 Loovus ja innovatsioon 1. Innovatsiooni mõiste
annaabi.ee 
