ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel säras kuldses värvivoos ja kastekullal hiilgas iga roos. Kevadehommik, mis naeratad sa ? Ta lauluga tõusis ülesse - kevade on meie ees !
koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sääsk õnn ja mina, sina, Nii sugavusest tilk Ja kuskil kohab meri suur surma silmapilk. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971,1983, 2001,2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Kasutatudkirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno · http://www.geo.ut
kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa. Musttuhat ümber kordab, ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib, musttuhat sääse meelt. Sääsk, õnn ja sääse mõtted, kes oskab kõige keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, nii sügavusest tilk. Ja kuskil kohab meri, suur surma silmapilk. Fakte Kehv matemaatik- ei pääsenud Tartu Ülikooli Tegeles meditatsiooniga (budistlikud õpetused) Pühapäeva hommikud tütrega
R.Tobias "Johannes Damaskusest" kantaat "Sealpool Jordanit" oratoorium "Joonase lähetamine" oratoorium "Eks teie tea" koorilaul A.Kapp "Paradiis ja meri" oratoorium "Päikesele" kantaat "Metsateel" soololaul "Mets kohab" soololaul M.Saar "Põhjavaim" "Ühte laulu tahaks laulda" koorilaulud "Leelo" "Mets kohiseb" H.Eller "Koit" sümfooniline poeem "Viirastused" sümfooniline poeem "Ööhüüded" sümfooniline poeem "Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E
ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Siin kõik jääb poolt ja vastu...mispärast, küsid sa, - kes teab, kust ja kuhuläed, tuled kõigega. Siin elus nagu metsas,üks kohin juttu aab,sest rõõmu, mure kõne,nii läbisegi saab,nii läbisegi jooned,nii imelised teed -must, valge, valged, mustad,ja vahel silmaveed. Kevade õhtul
Ninnil, Minnil korv on ka. Näe, päikse paistel mängib Leiba Ninnil, Musttuhat sääse meelt -- leiba Minnil, Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Annil, Mannil leib ka. Kes oskab kõiga keelt. Tipa-tapa Sääsk õnn ja mina, sina, vaata, papa, Nii sügavusest tilk meie lähme marjule! Ja kuskil kohab meri -- Oi, kui kena, Suur surma silmapilk. vaata ema: meie lähme marjule! Allikad: ENE nr.2 lk 574, Minu esimene raamat lk 52, http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html, http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno
Venemaa ütles kõik. „Ta lendab mesipuu poole“ See räägib sõjaajast, kus paljud kaotasid enda lähedased, kuid kus ka paljud koju naasesid. Ning ka sellest, kuidas küüditatud unistasid minna tagasi Eestisse. Ning, et olgu ükskõik kui suur sõda kodumaal, tahavad kõik ikka tagasi tulla. „Meri“ See räägib Eestimaa ilust. Räägib sellest, kuidas põllud vohavad ning et elame mere ääres ja et see kohab ilusasti. Eesti taevas on sinine ning päike paistab soojasti. Kõik on Eesti eluga rahul. „Külm“ See räägib sellest, et idapoolt on oodata sõda(koit idast veripunane). Keegi ei tea, millal see tulla võib, ning ootavad hirmunult, lootes, et see ei jõuagi. „Ilus ta ei ole“ See räägib sellest, et talviti on Eestimaa ilus, kui kõik on lumega kaetud. Kuid kui lund ei ole, ei tundu see üldse nii ilus. „Puude all“
Ernst Enno Ei tea Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt -- Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Kes oskab kõiga keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, Nii s¨gavusest tilk Ja kuskil kohab meri -- Suur surma silmapilk. Vassil Ridala Luiged Päev raugeb külmalt kevadhalli uttu, Mis mähib tarvaid, kaugeid vesi, maid. Veel aimab mõni mets ja kivisaid. Ja öine kahu, pime jõuab ruttu. Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu, See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und,
Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudeneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomavad mu kingi, ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. Päiksevann Kuis kõliseb ja kohab põllulaine, ta kaldal lokkab kõrge rammus hein kui lilletikandustest läikiv sein siin alasti ma laman, päikest ihkav naine. Näe, mesilased sumisedes tooma on tulnud õitelt lõhnavatelt mett, mid imetlevad nagu imelooma;
viia152,otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kp toob kaevust nutva Ilmaneitsi sormuse155, sortsid viskavad veskikivi kaela. 11. Kp toob jalgsi laudu ule Peipsi, sorts tekitab laineid. Teiselpool kaldal jaab Kp magama, sortsi hiilib ligi j varastab mooga mis kukub káápa joke 160-164, Kp hakkab argates seda otsima, leiab joes pohjast ja otsustab sinna jatta, loeb manasonad peale166-168, teel Peipsist eemale kohab ta vaikemeest ja kuuldes mure/seiklusi púksituulest votab ta endale seltsi168-171. 12. Kp murdis mánnist kepi mida kasutas sortsidega voitlemiseks, siil soovitas laudadega serviti luua ja sai endale okaskasuka selga173-178,Kp laks magama ja Peipsi sorts kóitis ta rohtudega pikka unne, tousis 7 nadala parast178-183,laudadest polnud voitlusest midagi alles, laks Peipsi poole tagasi, paastis vaeslapse talle hundi nkaest, ehitas silla ule jarve kuid sortside vee tóus lohuks selle ara,peale
Tõelise poeetilise ideaalina välgatab luuletaja muremõttesse maine ilunägemus: ,,Kaugel lainete laia taga... Haljendab üksi imemaa." või siis palutakse tuultelt tiibu, ,,Et ma jõuan sinna maale, Mis kord lehvis koidikul". Kuid siis hakkab õrnalt kõlama mõistatuslik heli, nagu oleks imemaa päris lähedale tulnud: (Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde) Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde. Luige tiivul, kohab akna all? Kas on arm, kas surm, kas imesõnum? Süda põues mul on põksuval. Kevad toob kaasa suure õnneõhina.Nii leiab laulik igat- setud elutäiuse armastustundes ja jõuab ,,Luuletuste" pe- rioodi kõige valdavama teema juurde. Haava armastusluule kõige omapärasemaks jooneks on armastustunde ühinemine siira igatsusega headuse ja ilu järele. Luuletustes ,,Lill" ja ,,Nõmmelill" on Haava väljendanud looduse hingestamise kaudu inimese ja looduse ühtsust. On
,,Üle vee" 4. Mõtteluule-kajastuvad ta enda tunded, mõtted ja meeleolud, hirmud ja ängid.Räägib iseendaga kuuldavalt. ,,Sina ja mina" Mu ees on surm, Küll ilus on nurm, Ma tunnen ta vina, kus õitsed sina! Ja säälpool on nurm, Mu ees on aga surm, Kus õitsed sina: ma tunnen ta vina. ,,Mets kohas" Mets kohas tumedalt, tõelt... Ma kuulasin hirmuga. Ta kohin tiibu laotas Mu üle ju hälissa. Ta tume kohin jäi rinda, Seal kohab nüüd alati Ma nagu tad taga leinan, Ei rõõmsaks saa iialgi. 2.SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Teos rajaneb vanadel Teeba müütidel, mille kohaselt Kadmose suguvõsa hävib väärtegude pärast. Teeba asutaja Kadmose suguvõsa tabasid õnnetused. Delfi oraakel kuulutas, et Kadmose pojapoeg Laios tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel sündis poeg, puuriti lapsel ennustuse täitumise vältimiseks jalad läbi ja viidi mägedesse surema. Üks karjus viis aga lapse Korintose kuninga kotta
(kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid retoorilised pöördumised - tunderõhuga küsimine ( "Ärge tapke inimest!" H.Visnapuu, "Teid ma teretan EEstimaa pojad !" L.Koidula) anafoor - lausete või sõnade kordus värsi(rida) alguses.( Jumalaga kohab laasi , jumalaga ilus ilm" Anna Haava ) parallelism - ühe värsirea kordus teiste sõnadega ( ema viis hälli heinamale,kandis kiige kesapeale) antitees - vastandamine(ilus-hirmus) ellips - sõnade ärajätmine pingestuse saavutamiseks Kõnekujundid eufemism - peitesõna , pehmendatud väljend (hunt-susi,kriimsilm; surm-vikatimees) perifaas - ümberütlemine mingi sarnasuse alusel , (ladina köök - apteek; loomade kuningas - lõvi)
Kahe peamise poliitikust ajakirjaniku kõrval nimetagem neutraliteedi pooldajat, ajakirjanikku selle sõna parimas tähenduses. Georg Eduard Luiga 1866 1936 Sündis Võrumaal, suri Tallinnas. Ajakirjanduses: 1890-91 Olevikus, 1901-1906 RRPPL ärijuht, 1906-1907 ajalehe Koit vast tmt, 1908 perekonnaajakiri Eesti Kodu, 1908-1934 Päevalehe peatoimetaja. EAL 1921, auliige 1930. Kõigile eestlastele peaks olema teada tema luuletus "Seal kus rukkiväli lagendikul heljub, kõrge kuusik kohab mäenõlvakul..." Suutis Päevalehe hoida parteipoliitikast kõrgemal, st teha erapooletut ajakirjandust. Luiga on öelnud: ajaleht ei tohi saada erakondlikuks hääletoruks ega äriliseks ettevõtteks. Päevalehe mõju Eesti avalikus elus sai peagi suureks: kaasaegsed ühiskonna- ja poliitikategelased olid valmis Päevalehe eest ise trahvi maksma, peaasi et kirjutataks aktuaalsetel teemadel. 1917 seisis Päevaleht, kuna enamlased nõudsid, et nende seisukohti avaldataks kui ajalehe omi
annaabi.ee 
