ellu viivad. Eesti arenguga seoses on siiani räägitud eelkõige teadmiste ja innovatsioonipõhisest arengumudelist kui ainuvõimalusest. See mudel johtub majandusliku arengu loogikast, kus strateegiline valik tehakse investeeringupõhise ja innovatsioonipõhise arengumudeli vahel (Kattel jt 2005). Veelgi üldisema konteksti loob jätkusuutliku arengu kontseptsioon, mis kvantitatiivselt tähendab, et ühiskonna kogurikkus (mõõdetuna erinevate kapitalide kogusummana) ajas ei kahane (Nõmmann jt 2002, 80).
moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda
talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu tasakaalustamine peaks tähendama eri piirkondade vahel paratamatult tekkivate sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste hoidmist vastuvõetavates piirides. Jätkusuutlikkuse põhimõtted on sotsiaalne õiglus, keskkonna kaitsmine, elukvaliteedi säilitamine ja põlvkonnasisese tasakaalu hoidmine. Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Käibest tulevad varad ja varadest ning majanduskasvust tuleb rikkus. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus(heaolu) aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis. Eesti sõltub üha enam maailmas toimuvatest protsessidest. Kuna ta on ennast sidunud ülemaailmsete organisatsioonidega, lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta täiel määral üritab rakendada
Sellepärast ongi maailma jätkuva saastumise peamisteks põhjusteks raiskav tarbimine ja tootmine. Viimastel aastakümnetel on maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimete ja see on muutumas maailmale vägagi koormavaks. Inimesed avaldavad järjest rohkem survet loodusressursidele nt veele, õhule kuid see ei saa samamoodi jätkuda, kuna maailma populatsioon järjest kasvab. Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Maailma jätkusuutlik areng Jätkusuutlik areng on rahvusvahelise riikidekogukonna poolt deklareeritud normatiivne eesmärk. Selleks, et seda juhtivat põhimõtet praktikas järgida, on vajalik rakendada vastutustundlikku ressursside kasutamist ning samal ajal ennetada keskkonna saastamist ning
· Elu on "mina-keskses" ühiskonnas kallim kui solidaarses ühiskonnas Kuidas saada õnnelikuks? · Õnne retsept on: perekond, sõbrad ja usaldus; õnnelik abielu suurendab rahulolu samavõrd kui aastase sissetuleku tõus 100 000 võrra · Mida enam saavad inimesed usaldada oma naabreid, poliitikuid, riigiinstitutsioone ja kaasinimesi, seda õnnelikumad nad on · Solidaarsus: kui kaotad töö või jääd raskesti haigeks, ei jäta ühiskond sind hätta Indiviidi kogurikkus ühiskondlik rikkus Indiviidi kogurikkus (Monroe M.Diefendorf; Robert Madden) · Personaalne väärtus (kes te olete) · Finantsväärtus (mida te omate, mida te oma rahaga teete) · Sotsiaalne väärtus (kuidas te maailma mõjutate, paremaks muudate) · Lisaks veel immateriaalsed varad elutarkus, teadmised, veendumused, kogemused, elamused, kired jms.) Et Eestis oleks kõigil hea elada... · ... tuleb väärtustada iga inimest! · ..
Tuhat ja 4 rohkemgi aastat on friislased ja hollandlased Põhjamerd tagasi tõrjunud, mille tõttu on hävinud paljud loomad, linnud, kalad, rannikuelustik ja arvukad taimede liigid. Sellisel käitumisel ei kaalu üles ökoloogilised väärtused seda, millist kahju on tekitatud lihtsalt selleks, et inimkonna elu paremaks muuta. Tänaseks on inimesed oma suhtumist muutnud ja väärtustavad jätkusuutlikku arengut. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. (Vaher, Keskpaik, & Keerus, 2008) 5 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS Säästvat arengut on käsitletud Euroopa Liidus algupäraselt üsna kitsalt, keskkonnakaitselises võtmes. Praeguseks mainitakse ka majandustegevuse, sotsiaalse õigluse ja turvatunde ning elukeskkonna sidusa ja kooskõlalise tegevuse möödapääsmatust. Seetõttu käsitletakse Euroopa Liidus nii nagu mujal maailmaski säästvat arengut kui
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused