Eestis on täiustatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Linnades on üks kogumispunkt iga tuhande elaniku kohta 500 meetri kaugusel ning maapiirkondades asub kogumispunkt ühe kilomeetri kaugusel. Hakatud on ka biolagunevaid jäätmeid kompostima. Taaskasutatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid ning üha rohkem põlevkivituhka on hakatud kasutama teedeehituses. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku on täiendatud. Kogumispunktide arv on tunduvalt kasvanud ning hetkel on neid kokku umbes 224. konteinereid on rajatud näiteks bensiinijaamadesse ja maakondadesse. Ka Pärnusse on rajatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus. Samuti on tihenenud kodumajapidamistes ja väiketootmistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikud. Väga positiivne areng on toimunud korraldatud jäätmeveos. Nüüdseks on jäätmete
http://www.tallinn.ee/est/g2262s19733 ja http://www.tallinn.ee/est/g2262s19730 6 Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia: · vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne. NB! Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest - 150 EEK/tk. Kasutatud kodutehnika kogumispunktide lahtiolekuajad ja asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345, netiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/g2262s21845 või Tallinna kaardilt! Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: · töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi,
keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmist ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest. Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse keskkonnaprogrammist järgmiseid tegevusi: 1. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumis- keskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine. 2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami- ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi. 3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine. Kahjulik toime: Plahvatusohtlikud, tuleohtlikud, oksüdeerivad, ärritavad või sööbivad, mürgised, hingamisteid
ammutamist loodusest ja töötlemisele kuluvat energiat. Kasutatud materjalide puhul tuleks eelistada nende taaskasutust, teisena ümbertöötlemist, kolmandana põletamist, Materjalide taaskasutusel tuleb teada nende koostist, et vältida võimalikku õhu-, vee- või pinnasesaastet või materjali ootamatut lagunemist (7). Enamik meist on hästi teadlikud taaskasutamise vajadusest ja me kasutame seda võimalust päris tihti (kuigi sageli takistab meid vajalike kogumispunktide puudumine lähiümbruskonnas). Hollandlased, austerlased, sakslased ja belglased taaskasutavad üle poole oma jäätmetest ning isegi Suurbritannias, kus taaskasutatakse vaid 18 protsenti jäätmetest, tegeleb mõningase taaskasutusega kolm neljandikku elanikkonnast. Aga saaksime teha veelgi rohkem. Üle 90 protsendi prügikasti sattunud materjalist oleks võimalik ümber töödelda. Et saaksime pidada oma elu jäätmevabaks, peaksime ka kõik selle taaskasutusse võtma. 3.1
Enamus Euroopa Liidu liikmesriikides taaskasutatakse ja kogutakse romusõidukeid kollektiivse süsteemi kaudu. Tootjate poolt on asustatud tootjavastutuse organisatsioon (TVO), kelle tootjad saavad üle anda õigusaktidega sätestatud kohustused. Romusõidukite või vanarehvide kogumis-ja taaskasutussüsteemi haldav organisatsioon korraldab lepingu sõlminud ettevõtete eest romu kogumise ja taaskasutamise. TVO loob üleriigilise kogumissüsteemi, mis põhineb kogumispunktide võrgustikul. Tootjatel tuleb tagada romusõidukite ja nende osade kogumise, taaskasutamise, käitlemise ja kõrvaldamisega seotud kulud. Juhul kui tootja annab oma kohustused üle TVO-le, korraldab viimane kogumis-ja taaskasutamissüsteemi finantseerimise. TVO kehtestatud tariifide alusel tuleb tootjatel maksta taaskasutustasu vastavalt nende poolt turule lastud mootorsõidukite ja nende osade kogusele [9].
on vastuvõtjal õigus küsida raha käitluskuludeks. Kogumis- või lammutuskohast väljastatakse arvel oleva mootorsõiduki omanikule lammutustõend, mille alusel saab sõiduki liiklusregistrist kustutada. (NB! Seda vaid juhul, kui tegu on seaduslikult töötava kogumis- või lammutuskohaga.) Koos romusõidukiga on vastuvõtja kohustatud tagasi võtma ka kuni 5 vanarehvi. Rehvide maaletoojad on muude tekkinud vanarehvide kogumist korraldanud ka rehvitöökodade või eraldi kogumispunktide kaudu. Vanarehvid saab kõigis vanarehvide avalikes kogumispunktides ära anda tasuta sõltumata rehvide kogusest. Kui rehve on suurem kogus (nt veoauto 5 koormatäis), siis tuleks ühendust võtta mõne tootjaga (tootjate andmed leiab probleemtooteregistri veebilehelt http://proto.envir.ee), et kokku leppida, millisesse kogumispunkti saab rehvid viia. 1
annaabi.ee 
