süsteemi, mille puhul reovesi ja sajuvesi kanaliseeritakse eraldi torustike abil. Reovee jaoks mõeldud kanalisatsioonipüstikute õhustustorudesse ei tohi juhtida sajuvett, samuti ei tohi ära juhtida sajuveekanalisatsiooni kaudu. Ühiskanalisatsiooni puudumisel tuleb otsida teisi lahendusi kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. Sajuveele peaks leidma äravoolukoha ja reovett püüda käidelda oma krundil. Kui see ei õnnestu, on varuväljapääsuks vastavalt vajadusele tühjendatav kogumiskaev. Üha rohkem on hakatud sajuvett koguma kastmise vms eesmärgil. Sageli immutatakse sajuvesi pinnasesse, kui puudub ärajuhtimisvõrk ja immutuseks vajalikud tingimused on olemas. Immutuseks ei tohi kasutada reoveega ühist imbväljakut. Lubamatu on betoonist kaevurakete abil ehitatud kogumiskaev, kuna seda ei saa lekkekindlaks. Lekkekindlus on kogu olmekanalisatsiooni esmatähtis omadus 3 3 REOVEE PUHASTAMINE
Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik, millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi Poollahkvoolukanalisatsioon koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse. Kanalisatsioonitorustik PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks. Kogumiskaev ventileeritav, peab aasta ringselt ligi pääsema, paakauto paagiga samas mahus. Eelpuhastus reovee omaduste muutmine nõnda, et seda tohib ühiskanalisatsiooni või otse reoveepuhastisse lasta. Eelpuhasti pannakse harilikult reostuse tekkekohta. Peab regulaarselt hooldama ja tühjendama: imema mahutist välja veepinnale kogunenud õli- või rasvakiht ja põhja kogunenud sete. Pump peab teadma: kasutusala, reovee omadusi; juurdevoolureziimi; jõudlust; tõste- ja
konstruktsioonid kaitsta hüdroisolatsioonikihiga ja vertikaalsed välispinnad tuleks katta võõpisolatsiooniga. Kõige olulisemad punktid, mida tuleb järgida keldriga hoone hüdroisoleerimisel: Maapinna kalle peab olema hoonest eemale. Vihmavesi peab olema juhitud sadevetesüsteemi kaudu hoonest eemale. Tuleb teha töökorras ja toimiv drenaaz. Drenaazi paigaldamisest täpsemalt teemas ,,Nõuded drenaazitööde teostamisel". Kui keldrisse on tehtud kogumiskaev, siis peab selle tühjendamine olema korraldatud turvaliselt. Vundamendi alus- ja pealispinnale peab olema tehtud hüdroisolatsioonikiht. Vundamendi välispinnale tuleb paigaldada hüdroisolatsioonikiht. Tuleb võimaldada keldri tuulutamine. Kui on keldrile tehtud tuulutusavad, siis võib need sulgeda ainult talveks ja seda soojakadude vältimise eesmärgil, kuid suveperioodil peab kindlasti keldrit tuulutama.
tuvastavad liiga kõrge radoonikontsentratsiooni ruumides, tuleb torustiku tööd tõhustada ja vihmakate asendada ventilaatoriga. [11] 3.1.4 Radoonikogusmikaevud Radoonikogumiskaev e radoonikaev koosneb kogumiskambrist, ventilaatorist ja ventilatsioonitorust. Eelistatuim koht kaevudele on hoonealuses pinnases, sest siis on kogu hoonealune ala kaetud kogumissüsteemiga kõige efektiivsemalt. Kui kogumiskaev paikneb hoone perimeetrist väljaspool, peab see asuma sügavamal kui hoone vundament. Samas ei tohi radoonikaev olla sügavamal kui pinnasevee piir: veega küllastunud pinnasesse ei ole võimalik alarõhku tekitada, mistõttu see süsteem ei toimi külmas kliimas. Kogumiskaevu saab rakendada radoonitõrjeks eelkõige hästi õhku juhtivates pinnastes, kuna siis jaguneb alarõhk ühtlaselt ja ulatuslikult üle kogu põrandaaluse ruumi
v.m.s. -pallide katmisel on soovitav 6 kilekihti parim on valge kile -madal temperatuur silomassis võihappe ja roisubakterid ei arene temperatuuril alla 15 kraadi hea silo sügisel -vanemas arengujärgus rohu koristamine suureneb suhkrutesisaldus aga halveneb toiteväärtus -silo liigid - märgsilo kuivainesisaldus 15-25% - noor värske rohi (või ka närvutatud paar tundi) -puudus rohke mahla eraldumine (250-400 l/t), vajalik kogumiskaev; mahla võib vedada rohumaale 20-30 m3/ha (1 m3 sisaldab 1 kg N, o,5 kg P, 5,5 kg K) -mahla saab siduda ka põhu (heina) abil -alla 0,5-1 m kiht -mahla võib eralduda 3-4 nädala jooksul -rohumass on hästi tallatav (tihendatav), kergesti koristatav -närbsilo kuivainesisaldus 25 35% - närvutatud 0,5-1 päeva (hommikul niidetud rohi tuleks õhul koristada) -mahla ei eraldu (või eraldub väga vähe)
tänu millele vastase tule efektiivsus on väiksem; ●● peab olema tagatud varjatud ühendus naaberkaevikute ja tagalaga; ●● asukoht peab soodustama kaeviku kaevamist ja selle sisustamist. Kaeviku asukoha valik: ●● peab arvestama ka pinnasetingimusi; ●● vältida tuleb: -- väga kõva ja raskesti kaevatavat pinnast; -- väga kerget liivast ja soist pinnast; ●● vihmavee ärajuhtimiseks tuleb kaevata kraavid, rajada drenaaž (kivid, killusik, puuoksad kogumiskaev), kaldpõrand; 89 ●● kaevikusse tuleb rajada laskemoona hoidmise kohad; ●● külmunud pinnase puhul: ●● kobestada pinnas pioneeride abiga; ●● kiirkindlustamise ajal kasutada lund; ●● kaeviku ehituseks vajaminev materjal tuleb varuda kaevikute tagant või kasutada materjali, mis on tekkinud laskesektori puhastamisel; ●● positsioonid ei tohi olla lagedal; ●● ideaalne oleks, kui positsioonid on 20 m metsa servast.
annaabi.ee 
