või NO2) ja kogujate ülespanemise aeg (kuupäev, kellaaeg). (M. Kaasik, Sõukand, 2012) Kaks nädalat peale kogujate ülespanemist tuleb proovivõtukohas metalltoru küljes olev pitskruvi lahti keerata ning katte koos varrega alla võtta. Peale seda tuleb märkida proovivõtuprotokolli koguja mahavõtmise aeg. Kõik kogujad ja proovivõtuprotokoll tuleb saata postiga Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filaali. Sealt saadetakse tulemused, milles sisaldub: kogumisaja keskmine õhutemperatuur, kogumisaja keskmine rõhk, nelja gaasi (Osooni, Ammoniaagi, Lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi) kogumisaja tunni keskmine kontsentratsioon. (M. Kaasik, Sõukand, 2012) 5.2 Mõõtmise läbiviimine maksimum-miinimum termomeetriga Kuna õhulisandite kogunemise kiirus kogujatega on erinevatel temperatuuridel erinev, siis määratakse ka kogumisperioodi keskmine õhutemperatuur. Temperatuuri mõõtmine on
teadjad) oluline roll teadlikuse loomisel Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel Toimub uurija ja uuritava vahelise distantsi vähenemine, luuakse koos tõlgendusi, aidatakse kogukonda ja leitakse koostöölisi/abilisi rühma seest Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine Kogutud folkloor tehakse kättesaadavaks neile, kes ei osalenud kogumises, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsioonidega. Saadakse arhiveeritud ainese õigused 9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori ,,teine elu" Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse.. nt folgifestival Viljandi Folk Folkloori kaubaks muutmine Folkloori autoriõiguste küsimus, folkloori kaubastamine turismis ja muusikaäris
- Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine
- Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine
o Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimustühma seest; o Nt uurija ja uuritava roolid Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine o Eesdmäk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi o Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maaima. Folkloori ahiveerimine, päriuse konserveerimine o Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga o Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus; o Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, kojuha ja informant) Tagasiside uurijalt uuritavale o Uurimisainese (fond, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga. Uurija ja uuritava vaheline koostöö o Pärimustphma osalemine uurimistöös o Ühiste ürituste korraldamine Folklooriprotsessi teine elu
6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: – Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel 7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused 8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: – Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga 10. Tagasiside uurijalt uuritavale: Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: Pärimusrühma osalemine uurimistöös; – Ühiste ürituste korraldamine; – Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 12. Folkloori teaduslik analüüs: – Uute teaduslike teadmiste loomine 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja
annaabi.ee 
