Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot
keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistliku võimu kehtestamine.Eisenhoweri valitsuse lõpu aastatel Usa langus.Uus senaator demokraadist John Kennedy, kes
Tegevusuuring – Tegevusuuringut on määratletud kui sotsiaalsete olukordade uurimist, mille viivad läbi praktikud eesmärgiga mõista teatud tegevuse probleemi sügavamalt ning parandada selle kvaliteeti. Sellele kehtivad tavalise teadusuuringu üldpõhimõtted nagu süsteemsus ja täpsus. Tegevusuuring lähtub praktilistest küsimustest ja on suunatud erialase tegevuse edendamisele, on loomult tsükliline, selle käigus läheb vaja analüüsivõimet ning on koostööpõhine ja kogukonnakeskne. Püütakse inimeste koostöös ühendada tegevust ja reflektsiooni, teooriat ja praktikat ning jõuda muret tekitavate probleemide praktiliste lahendusteni, üldisemalt aga indiviidide ja ühiskondade õigusteni. Teistest uurimisviisidest eristab seda kohene praktiline rakendatavus, mille tulemusi ja mõjusid peab hindama. Tegevusuuringu läbiviija on eelkõige praktikust uurija, kes kasvatab erialaste teadmiste pagasit, et tõsta õpetamise taset, on oma ala
Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku kohustused kogukonna ees, olulisel otse- ja osalusdemoraatia otsustusvormid. (7-10-2013; 11.loeng) Valitsemine Valitsus ja majandus Poliitilise majanduse ideaaltüübi määramise küsimused: kes kontrollib tootmis- faktoreid? Kes määrab mida toota? Kes määrab hinna? Missugune on riigi roll? Ideaaltüübid: turumajandus (turg määrab kõik, riigi roll väga väike), käsumajandus (riik määrab kõik, riigi roll väga suur).
Kakskeelse kõneleja keelekasutus on individuaalne ega pruugi kattuda monolingvaalse keelekogukonna normidega. Sestap on ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju. Mitmekeelse keelekasutuse võrdlemise monolingvaalse keelekujuta välistab ainuüksi see, et kakskeelset kõnelejat ei ümbritse homogeenne keelekeskkond. 49. KAKSKEELSETE VESTLUSTE MUDELID 1) A1 A2 A1 A2 // B1 B2 B1 B2 – stabiilne vestluskeele valik. Vestlus toimub viienda vooruni keeles A, viiendas toimub vahetus ning rääkija nr 1 läheb üle B-le. Rääkija nr 2 aktsepteerib keelevalikut ning edasine vestlus on B-keeles.
situatsioonipreventsiooni finantseerida. Preventsioon on ometigi riiklik ülesanne. Tuleb vaadata, et kindlasti ei saa neid situatsioonilisi preventsiooniahendeid finantseerida laia eelarve kaudu. Nt kes peaks kinni maksma naabrivalve projekte? Kas riigieelarvest on otstarbekohane? 3) Kasu saamise vähendamine KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD KUNI 2010 a KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD AASTANI 2010 Kogukonnakeskne ennetustöö - süütegude ja nende põhjuste lokaalseid ja kogukondlikke erisusi arvestava ning kogukonna tasandil toimuv ennetusmeetmete kavandamine ja elluviimine. Eesmärgid: asjatute kannatuste vähendamine, on odav, tulemuslik ja pikaajaline. Abi on vaja ka KOV-delt, inimestelt endilt. Tähtis on koostöö (kogukonnakeskne, riik abistab). Korraldama peab vastavaid teadusuuringuid. SOTSIAALSED ENNETUSMEETMED
väiksematele. 15. Murranguline 1968 1960ndate lõpus tabas Lääne ühiskonda rahulolematus, levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on mädad ning silmakirjalikud, inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutus kohustustest, tavadest jms vabastama (boheemlaslik liikumine beat generation) Vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldusele muutus väga kiiresti massiliseks Traditsiooniline, kogukonnakeskne ja religioonile toetud ühiskonnamudel lagunes, asendus valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatega Mässasid peamiselt noored, toimus põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoe, viisakusreeglid, sündsustunde jms (Mati Undi „Hüvasti, kollane kass“ 1963) Noored olid meelestatud valdavalt vasakpoolselt, pigem leidsid toetust maoism, kommunism, anarhism
Kuritegevuse ümberpaiknemise liigid võivad olla: 1) ajutine kuritegu pannakse toime teisel ajal, 2) taktiline kuritegu pannakse toime teisel viisil, 3) eesmärgiline kuritegu pannakse toime teise objekti suhtes, 4) territoriaalne - kuritegu pannakse toime teisel territooriumil, 5) funktsionaalne pannakse toime teist liiki kuritegu. 29 24. Kogukonnakeskne kriminaalpreventsioon Bennett tunnistab, et ühist arusaama, mida mõeldakse kogukonnakeskse kriminaalpreventsiooni all, ei ole olemas. Definitsiooni puudusel aitab asja sisust paremini aru saada selles valdkonnas toimivate programmide üldistus. Kogukonnakeskse kriminaalpreventsiooni nimetuse all peetakse silmas programme, mis on suunatud: 1.kogukonna elukorralduse parandamisele, 2)kogukonna turvalisuse suurendamisele, 3)kogukonna arendamisele.
annaabi.ee 
