neid individualistlikke egoistlikke impulsse saab suunata vaba turukorralduse kaudu. Need ei põhjusta mitte kaost, vaid iseorganiseeruvad ja panevad aluse heaolule. Oma elu lõpuperioodil muutus Smith pessimistlikuks vaba turu reguleeriva mõju suhtes. Kes on Homo Reciprocans ja milline on tema maailmavaade? · Homo Reciprocans on inimene kes taotleb vastastikust kasu läbi ühistegevuse. · See on omane kogukondlikule eluviisile. · vastandub omakasu taotlevale isikule. · Homo reciprocans'i mõiste lähtub arusaamast, et inimene on sotsiaalne olend ja tema edu toimetulekuvõimaluste otsimisel sõltub tema võimest teha koostööd vastastikuse kasu alusel. · Valikute tegemisel püütakse leida kompromissi, mis rahuldab kõigi osapoolte vajadusi ning kahjustab kõige vähem igaühe jätkusuutlikkust. · Oma tegevuses püüeldakse õiglase lahendi poole. Kui üks
peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi keskkonnaga, mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. VALDKONNAD : Ehitus Hulgi-Ja jaekaubandus Veondus Kinnisvara Töötlev tööstus Finants ja kindlustus(Pangad, kindlustusfirmad) On kogukondlikule eluviisile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Eesti seadusloojad on järjekindlalt püüdnud nimetada tulundusühistuks. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv Eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine. VALDKONNAD : Ühistute nimele lisatakse tihti nimetus, millist teenust see
Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte (joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll piiratud, kuid kuna riiki valitsev eliit annab sellisele ettevõttele monopoolsed õigused omas valdkonnas, siis on see lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Kuna äriühing tegutseb üksi, siis ostab ta tootmispanused kallilt ning püüab oma toodangut müüa veelgi kallimalt kasumi saavutamiseks. Ühistu
Ei ole, sest ühiskonna ebaühtlased kohad, millest mõned esinavad võimu, on ise nende võitluste tagajärg, kus erinevused ja samaväärsused teineteist üle määravad. Neil pole terviku struktuuri, mis määraks ühiskonna liikumisseadused. 9. Kuidas hegemoonia käsitlus on seotud tühjade tähistajatega poliitikas? Hegemoonia enda tingimus on tühjade tähistajate olemasolu. Hegemooniat esitatakse grupi eripära vaatenurgast tühja tähistajana, sest see osutab grupi kogukondlikule korrale kui millelegi, mis on täitumata. Hegemoonia puhul püüavad poliitilised jõud hegemoniseerida ehk teostada korda, millel pole iseenesest mingit sisu, vaid miski, mis tähistab äraolu. 10. Kuidas vaadelda klassikalisi ideoloogia käsitlusi Laclau tühja tähistaja kontseptsiooni valguses? Marksismi dogmat tuleb eitada kui majanduse määravat rolli ühiskonnas, sest ühiskond põhineb lõplikul olemusel. 11
ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest • Gemeinschaft ja Gesellschaft Üks teoreetiline kontseptsioon, mis ka Chicagos kasutust leidis, oli saksa sotsioloogi Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel. Esimene neist viitab kogukondlikule elule, kus inimeste elu iseloomustasid hihedased kogukondlikucl sulned suhted ja inimeste maaihnavaade oli sarnane.. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla
ette. Maastrichti lepinguga sõlmitud ühtne kaitse-ja välispoliitika tõestab, et rahu euroopas säilib, aga seda ei saa võtta idealistliku rahuna. Ka heaolu on kaotanud oma ideallistliku vormi. Eelkõige tänu sellele, et kogukond on saavutanud heaolu. Niigi olemasoleva heaolu suurendamine ei ole enam ideallistlik. Maastrichti lepinguga öeldi üha enam lahti ka rahvusülesusest. Eelkõige läbi ühise kaitse-ja välispoliitika leppe sõlmimise. See aga ei vasta enam kogukondlikule mudelile, kus kõik otsustavad koos vaid pigem liidu mudelile. Aina vähem räägitakse Euroopa kogukonnast ja üha rohkem Euroopa Liidust. Lõpus pakub autor välja 3 alternatiivvarianti kuidas me tänast Euroopa kogukonda võiksime vaadata. *Kogukond kui tehnoloogiline instrument. Me võime seda vaadata kui organit mis tegutseb Post-industriaalsete probleemide nagu keskkonnakaitse, rahvusvahelise kaubanduse ja transpordiga, mis ületab riigi piire. Kuigi see
annaabi.ee 
