pulmadeks ja ehteks talusse. Tekke hoiti, need pandi voodi peale vaid pidupäevadel – jõulude ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel, Vaab) Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.saj algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduslikke eeskujusid, kuid olid üsnagi primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Kihnu tikandite seas on rohkesti motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja tanude juurde. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. (Kivilo, lk 9) KASUTATUD KIRJANDUS Kivilo, L.1992. Lilltikand
Tegeleb kaupade ja inimeste veoga ühest kohast teisse. Jaguneb · meretranspordiks (kõige odavam, mahutab palju, aeglane, ühendab tervet maailma, suured laevad vajavad suuri kanaleid Panama, Suessi ja Kieli · siseveetransport on oluline seal, kus on suured jõed ja järved (Venemaal Volga, Laadoga, Valgamere, Don, Ukrainas on Dneper, Saksamaal on Doonau, Prantsusmaal on Loar, USAs on Niagara, Hiinal on Kollane jõgi), aeglane, sessoone, saab kogukaid kaupe vedada, · auto kõige mobiilsem, kallis, väikesed kogused, aga mugav, vajab ka häid teid, suhteliselt kiire, saab vedada ainult väikseid kaupi, eriotstarbega autod on kallid' · rongid- saa vedada suuremahulisi kaupe, on suhteliselt odav, kaugvededel väga hea, tihedam võrk on USAs, Euroopas, Venemaal, kiirrongid on eriti tähtsad Euroopas ja nad konkureerivad lennkukidega, · lennukid-kallis, vajab lennujaamu, kiire, sõltub ilmast,
Sageli kasutati ka täitepisteid. Värvidest on enim kasutatud intensiivset roosat. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastest värvitoonides, kuid palju kohtab ka tikkija fantaasirikast värvidemöngu. Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.sajandi algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati 20.sajandi alguses seelikuid ja vaipu Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduses esinevaid eeskujusid, kuid olid ikkagi üsna primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Rikkalikult kasutati punaseidtoone, vähem sinist ja rohelist, teisi värvitoone üsna harva. Kihnu tikandite seas on rohkesti mitmesuguseid motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja Lääne-Eesti tanude juurde
vastu infot digitaalsel kujul. Kaasaegsete LCD-monitoride ekraani heledus ja kontrastsusomadused on ligilähedased CRT-monitoride omadustele. Puudusteks on kõrgem tundlikkus sisendsignaali kvaliteedi suhtes (võimalikud on häired teatud graafikakaartidega), kitsam vaatenurk, värvitoonide korrektsuse probleemid ning võimalik ähmasus eriti kiire dünaamikaga rakenduste korral (näiteks arvutimängud). Praeguseks on enamikul arvutitel lameekraaniga kuvarid, asendades kogukaid kineskoopkuvareid, mis võtsid laual palju ruumi ja neelasid tohutult energiat, kuvades siiski teksti häguselt ja põhjustades sellega asjatut silmade väsimist. 1.5 Printer Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas
laserkiirt nii et see lõikab välja kolmemõõtmelise eseme. Niiviis jäljendatakse freesimist. Siin on jälle oluliseks eeliseks see et keeruline detail projekteeritakse arvutiprogrammi kujul. Programmi saab kirjutada nii et raal selle järgi otse juhib laserkiirt, pole vaja mingeid lisarakiseid eseme valmistamiseks. Täpselt ja puhtalt on võimalik valmistada väga erineva kuj ja suurusega detaile, nii ülipisikesi kui ka üsna kogukaid. Keeruka kujuga esemeid ja osi tehakse ka raskesti töödeldavaist materjalidest pulbermetallurgia menetlusel, paagutades metallipulbreid laserkiirega."18 5.4 Laser autotöösuses ,,Lasertöötlus on eriti laialdast kasutust leidnud autotööstuses. Ameerika ja jaapani autotööstustes tehakse valdav osa autokerede keevisliidetest laseriseeritud konveierliinidel. Autotööstuste soosiv hoiak laserite kasutamiseks on tingitud sellest et autokerede
auku (lehmalüps); Põder magab hiire pesas (uks hingedel); 2) neil on silmatorkavalt pikad sabad, mis laseb hiirtena näidata nt. pastlaid (Üks hiir, kaks saba) või lõnga nõela järel (Raudne rott, villane saba). Karu on suur ja kogukas loom ning kui ta mõistatustes läheb, käib, kõnnib, siis tähendab ta sageli heinakoormat, vahel ka atra või härjarakendit. Kui karu ei liigu, siis ta harilikult istub või kükitab kuskil, või ka magab, ning tähendab sel juhul ehitiste kogukaid osi või kohmaka väljanägemisega majapidamisriistu: Karu magab, kõrv kõigub (maja uks); Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas (korsten). Lausevormist Määratud subjektiga mõistatuste süntaksimallide juures võib kõnelda elementaar- ja liitstruktuuridest. Liitstruktuurid on elementaarstruktuuride parallelistlikud topeldused või ahelad. Elementaarstruktuuride "põhjaks" eesti mõistatustes võivad olla kolme tüüpi süntaktilised
annaabi.ee 
