Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm).Keele läbi saab seega mõjutada ka mõtlemis- ja info saamise protsesse. Kolm tajusüsteemi: · visuaalne *väline--reaalselt nähtav *sisemine--kujutletav, meenutatav · auditiivne *väline--reaalselt kuuldav *sisemine--sisekõne · kinesteetiline (tunnetamine) "VISUAALNE" inimene · riietub hästi (üldpilt oluline)
Inimväärset elu iseloomustab: Õigus elule olenemata milline on puue või hälve Õigus olla aktsepteeritud sellisena, nagu inimene on, isegi kui erisus on suur Õigus areneda vastavalt võimetele Õigus elada tunnetel rajanevat kooselu teise või teiste inimestega Õigus teistega ühesugusele elustandardile Selline käsitlus inimesest võiks olla valitsev puudega inimese puhul. Inimkäsitlus põhineb lapsepõlves kogetul kui hilisemal läbielamisel. Just kogemused ja arusaam heast ja kurjast määravad, kuidas me käitume nendega, kes vajavad abi. See väljendub ootuses, mis puudega inimese suhtes on. Meie väärtushinnangud pannakse proovile, kui tuleb kohtuda või tegeleda puudega inimesega. Samas võib öelda, et see ongi eneses selgusele jõudmise võimalus. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki.
Inimväärset elu iseloomustab: · Õigus elule olenemata milline on puue või hälve · Õigus olla aktsepteeritud sellisena, nagu inimene on, isegi kui erisus on suur · Õigus areneda vastavalt võimetele · Õigus elada tunnetel rajanevat kooselu teise või teiste inimestega · Õigus teistega ühesugusele elustandardile Selline käsitlus inimesest võiks olla valitsev puudega inimese puhul. Inimkäsitlus põhineb lapsepõlves kogetul kui hilisemal läbielamisel. Just kogemused ja arusaam heast ja kurjast määravad, kuidas me käitume nendega, kes vajavad abi. See väljendub ootuses, mis puudega inimese suhtes on. Meie väärtushinnangud pannakse proovile, kui tuleb kohtuda või tegeleda puudega inimesega. Samas võib öelda, et see ongi eneses selgusele jõudmise võimalus. (Bakk & Grunewald, 1999) Kuskil jagatakse sõnades arvamust kõigi inimeste võrdsest väärtusest. Kuskil arvatakse
Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. Surnuaias Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted
Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. · Surnuaias · Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted
tuua kui ühe pildiga. Fotolt muidugi võivad erinevad inimesed/uurijad leida uusi aspekte, mille peale üks või teine ei tule. Visuaalsed materjalid tekitavad emotsionaalsemat sidet kui kirjalik tekst. Selleks, et hästi ja inimliku kogemusliku poolt edasi anda, peab olema hea kirjanik ja sõnadega osav. Järjest enam on antr aru saanud, et inimkäitumisel on oluline roll meeltega kogetul asjadel. Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha (semiootika nt). Hästi tehtud film suudab vaatajale pakkuda võimalust olla osalejarollis (justkui osaleja, see tuuakse nii
asju välja tuua kui ühe pildiga. Fotolt muidugi võivad erinevad inimesed/uurijad leida uusi aspekte, mille peale üks või teine ei tule. Visuaalsed materjalid tekitavad emotsionaalsemat sidet kui kirjalik tekst. Selleks, et hästi ja inimlikku kogemuslikku poolt edasi anda, peab olema hea kirjanik ja sõnadega osav. Järjest enam on antropoloogid aru saanud, et inimkäitumisel on oluline roll meeltega kogetul asjadel. Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha (semiootika nt). Hästi tehtud film suudab vaatajale pakkuda võimalust olla osaleja rollis (justkui osaleja, see
annaabi.ee 
